Ida-Virumaa aasta tegija on “Purfesti” naiskond

26. veebruar 2014 

"Purfesti" eripära on festivali esimene täielikult keskkonnateemadele pühendatud päev. Esimesel aastal esitleti Uhaku karstialal näiteks sealsamas kohapeal keedetud tõrvamoosi.

Maakonna omavalitsuste liit ja maavalitsus valisid mulluse aasta tegijaks Purtse jõefestivaliga juba neli aastat ühte Ida-Virumaa olulisemat keskkonnaprobleemi teadvustanud MTÜ Purtse Jõe Arenduskeskus. 

“Aasta tegija tiitel näitab, et me oleme liikunud õiges suunas. Meid ja meie tegemisi on märgatud ja see ongi ju eesmärk olnud – tõmmata tähelepanu Purtse jõele ja ka kogu piirkonnale,” ütles jõefestivali Purfest korraldaja Gerli Romanovitš.

“See on tunnustus nähtud vaeva eest ja näitab, et meie töö on Ida-Viru inimestele oluline,” on üritust korraldava MTÜ Purtse Jõe Arenduskeskus juhatuse liikmel Laila Meistril hea meel, et nende  tegevust on märgatud ja oluliseks peetud. “Järelikult Purtse jõgi väärib seda tähelepanu, mida me oleme oma tegevusega suurendanud.”

Gerli Romanovitši sõnul püütakse edaspidi senisest rohkem fookusesse tõsta Purtse jõe elustikku, aga ka seda, millist mõju me avaldame Läänemerele – seda enam, et “Purfest” on tänavu lülitatud Soome lahe aasta programmi. “Kui meil seni on üritused läinud allavoolu, siis sel aastal on vastupidi – paneme Purtse jõe tinglikult tagurpidi voolama. Ehk kui varem on alati jõutud üritustega Soome lahe äärde, siis Soome lahe aasta puhul liigume mere äärest maismaa poole.”

Aasta tegija aunimetuse andsid maakonna omavalitsusliit ja maavalitsus välja tänavu juba kuuendat korda.

“Tänavu esitati aasta tegija tiitlile esimest korda nii palju kandidaate – kümme silmapaistvat tegijat maakonna eri paigust,” tundis IVOLi tegevjuht Urve Erikson heameelt, et kuus aastat tagasi koos maavalitsusega algatatud ettevõtmine aina rohkem huvi pälvib.

Aasta tegijaks pakuti tiitli pälvinud MTÜ Purtse Jõe Arenduskeskus kõrval veel Signe Roosti ja Lemmaku küla, Juulia Metsa, Viru Rotary klubi, Veera Kevlitsit ja Svetlana Podtsepajevat, Tarmo Baklerit, Tatjana Klimenkot, Sillamäe sadamat, lasteaeda Pääsuke ja Tauno Võhmarit.

“Kaalukausid on erinevad,” tõdes Erikson. “Kui üks väike MTÜ, kaks naist suudavad terve kogukonna kaasata nii olulisel keskkonnateemal kaasa mõtlema ja tegutsema, siis terve maakonna mastaabis vaadates on nende tehtul komisjoni hinnangul rohkem kaalu.”

Eelmistel aastatel on aasta tegija tiitli pälvinud Viktor Andrejev, Piia Tamm, Viru Keemia Grupp, Erika Kõllo ja Priit Kama. (PR)