Masendav ja lootusrikas Ida-Virumaa

26. veebruar 2014 ERIK GAMZEJEV, peatoimetaja

Valitsus teatas eelmisel nädalal, et Ida-Virumaa tegevuskava aastateks 2010-2014 on suuremalt jaolt täidetud ja nüüd on käimas ettevalmistused  kava koostamiseks aastateks 2015-2020.

Ida-Virumaal kehitasid paljud inimesed sellise teate peale arusaamatult õlgu ja küsisid, kuidas seda kava sellisel moel täita õnnestus, et seda peaaegu keegi tähele ei pannud.

Selle märkamiseks tulnuks olla sääraste mitte just kõige põnevamate dokumentide lugemise eriline huviline.  Seda enam, et tegevuskava ise on üsnagi üldsõnaline ja tulemuste poolest raskesti mõõdetav. Samamoodi nagu sageli mitmed valimisprogrammid, mis millekski konkreetseks ei kohusta.

Selles võib veenduda, kui lugeda siseministeeriumi kodulehelt tegevuskava ennast ja aruandeid selle täitmisest. Lahtrit “tehtud” on täitnud eri ministeeriumid enamasti tegevustega, mis on sündinud tegevuskava olemasolust või puudumisest sõltumata. Väga konkreetseid plaane ei saanudki kirja panna, sest mitmed ministrid tunnistasid juba kava koostamise ajal, et mingeid eraldi rahasummasid nende elluviimiseks riigieelarvest võtta pole.

Seetõttu oli juba suuresti ette teada, et pigem on tegu kuiva trenni või soojendusharjutuste kavaga, et viia Ida-Viru tippvormi ajaks, mil läheb lahti Euroopa Liidu uus eelarveperiood.

Peaminister Andrus Ansip arvas hiljuti riigikogus, et tema meelest on  kõigele vaatamata sellest tegevuskavast Ida-Virumaal kasu olnud. Ansip väitis, et  Ida-Viru  statistilised näitajad on neil aastatel paranenud kiiremini kui Eestis tervikuna. Näiteks SKT kasv elaniku kohta on olnud Eesti kiiremate hulgas.

Peaministri positiivse noodi lööb aga hoobilt minoorseks tema värske erakonnakaaslase Deniss Boroditši karm hinnang. “Praegune olukord Ida-Virumaal on masendav,” kuulutas Boroditš jaanuari lõpus kohe pärast seda, kui oli valitud Reformierakonna Ida-Viru piirkonna juhiks. Ta lubas, et  Reformierakond koostab  omakorda maakonna arengu ja  investeeringute programmi.

Et saada aimu, millises kavade ja programmide külluses Ida-Virumaa supleb, tasub lisada, et juba 2012. aastal kinnitas maavanem Ida-Viru arengukava aastateks 2014-2020. Oma arengukava on olemas ka enamikul omavalitsustest.

Ida-Virumaa puhul on juba paarkümmend aastat räägitud selle maakonna erilisest potentsiaalist ja võimalusterohkusest. Sellest ajast peale on eri arengukavade koostajad püüdnud leida seda õnne valemit, kuidas maakond õitsema panna. Ikka on leitud, et eelnevad katsed pole olnud piisavalt täiuslikud, ning püütakse kokku kirjutada uus ja parem kava.  Ootused upitatakse nõnda aina kõrgemale.

Siis tulevad aga järgmised ja tõdevad sissejuhatuses halli argipäeva tõsiasju: kolmandik elanikest lahkunud, tööpuudus üks riigi suuremaid, palgad madalad, kuritegevus suur, elanike tervislik seisund kehv, lõimumine ülejäänud ühiskonnaga nõrk, korruptsioonitase kõrge ja nii edasi.

Ida-Virumaa ongi kontrastide maa. Seda ka hinnangute andmise mõttes. Vajaduse korral saab statistikale tuginedes maalida nii sünge kui rõõmsa pildi. Olenevalt sellest, kas parajasti on vaja rõhutada probleeme rahataotluste põhjendamiseks ja eelkäijate saamatuse tõestamiseks või luua positiivset mainet, mille abil näidata võimulolijate saavutusi, aga samas meelitada ka inimesi üht Eesti põnevamat piirkonda avastama. Loomulik, et need äärmused käivad omavahel risti-rästi ja tõde on nagu ikka vahepeal.

Kõigest hoolimata on hea, et Ida-Virumaaga nii palju eri tasanditel tegelda üritatakse. Ükskõik, kui näilisevõitu vahel ka mõni selline tegevus ei tundu, jääb sellest ikkagi mingi vili. Ent  energiakulu ja ka avaliku raha kulu oleks  väiksem ja tulemused paremad, kui keskendumisel Ida-Viru teemadele õnnestuks rohkem tagaplaanile suruda kauakestev rivaliteet kohalike võimude ja riigivõimu vahel.

Probleemide rohkusele vaatamata on Ida-Viru tulevikuväljavaated paremad kui mitmetel teistel Eesti piirkondadel, mis ei jää suurte teede äärde ning kuhu on jäänud  vähe inimesi. Ida-Virus on veel 150 000 elanikku, tööstused on kohanenud uute oludega, kohalikud kõrgkoolid saavad üha tugevamalt jalad alla, turismiäri kasvab, elukeskkond paraneb, oma trumbid loob logistiline asukoht Euroopa Liidu ja Venemaa piiril. Kõige tähtsam, et Ida-Virusse lisandub inimesi, kes näevad just siin häid võimalusi eneseteostuseks.

Nii riiklikud tegevuskavad kui kohalikud arengukavad peaksid keskenduma Ida-Viru olemasolevate tugevate külgede arendamisele ja selleks tulekski panustada lähiaastatel ka rohkem Euroopa Liidu raha.  Sel juhul hakkavad kiiresti lahenema ka aastakümneid maakonda painanud probleemid, nagu tööpuudus, madal palgatase ja muud.