Vabatahtliku väe juht

23. veebruar 2014 GERLI ROMANOVITŠ

Kaitseliidu Alutaguse maleva pealik major Margus Ets tunnistab, et vabatahtlike motiveerimiseks on üks kindel viis - aktiivne juht tõmbab ka teised kaasa.

Alutaguse maleva juht major Margus Ets tunnistab, et on selle mõne aasta jooksul, mis ta on olnud kaitseliidu Alutaguse malevas, oma hinnanguid vabatahtlike organisatsiooni kohta kardinaalselt muutnud ning naudib vabatahtlike sõdurite motiveeritust.

Esmaspäeval on vabariigi aastapäev. Millal teil viimati 24. veebruar vaba oli?

Ilmselt aastal 2008 või 2009, kui ma olin pataljonis sellisel kohal, et ei pidanud korraldatud üritustel aktiivselt osalema. Viimased viis aastat pole see puhkepäev olnud.

Milline päevakava sellel aastal on? 

Kõigepealt on maakondlik üritus Narvas, kus maavanema juhtimisel heisatakse lipp ning kus osalevad kõik jõustruktuurid, koolid, üliõpilased. Sealt edasi Narva Siivertsi sõjaväekalmistule, kus mälestatakse vabadussõjas langenud kangelasi. Kell 12 on üritus Jõhvi vabadussõja ja hiljem kindral Tõnissoni ausamba juures.

Kas selle päeva tähistamisel on välja kujunenud ka mingeid peretraditsioone? 

Varem oli meil kombeks hommikuti lipp üles panna ja hiljem telekast paraadi ning õhtul presidendi vastuvõttu vaadata.

Kas kaitseliit on seestpoolt vaadates teistsugune, kui väljastpoolt paistab? 

Otse loomulikult.

Viru pataljonis olles ma kaitseliidust palju ei teadnud. Kaitseväelasele tundub kaitseliit suhteliselt kummaline organisatsioon, kangastub pilt habemes ja vatijopes meestest. Tegelikult on kaitseliit hoopis teistsugune. Siin on väga motiveeritud inimesed ja vabatahtlikkus annab ajateenijaskonnaga võrreldes suure eelise. Siin on tahe.

Samas on inimesi raskem kaasata. 

Kindlasti. Nad on vabatahtlikud, igaühel on oma töö ja elu ning alati ei saa iga pool väljas käia. Praeguse majandusliku olukorra ja elutempo juures pole vabatahtlikud samasugused kui 1990. aastate alguses, kus asju tehti oma vabast ajast ja enda vahenditega.

Aastatega on nendest inimestest, kes 1990ndatel suure hurraaga kaitseliitu astusid, paljud ilmselt loobunud ja jäänud on tõelise huviga inimesed?

Selektsioon on kindlasti toimunud. Aga on ka selliseid inimesi, kes on 1992. aastast alates kaitseliidus ning on tänini aktiivsed. Tõsi, nad on juba suhteliselt eakad mehed, aga teevad oma asjad ära.

Kaitseminister Urmas Reinsalu on Alutaguse maleva liige. Kui palju teda maleva üritustel näha on? 

See kaitseliitu astumine oli pigem sümboolse tähendusega ja loomulikult pole ta maleva üritustel osalenud.

Kas see tähendab, et kui minister kaitseliidu kodukorra kohaselt aasta jooksul 48 tunniga organisatsiooni tegevusse ei panusta, saab ta pealikult noomida? 

Tõenäoliselt ei saa.

Tema tegevus toetab Alutaguse malevat teistmoodi. Ta ei osale igapäevastel üritustel, kuid on võtnud oma südameasjaks, et Narva malevkonna hoone saaks uue ilme. Praegu on malevkonna kasutada Narva kesklinnas üsna räämas ehitised. Tema on lubanud õla alla panna, et see korda saaks, ning kui hästi läheb, siis alustatakse aasta lõpus ehitamist.

Raha nendeks töödeks on ette nähtud 2015. aasta eelarves, sellel aastal toimub projekteerimine, siis kuulutatakse välja ehitushange ning aasta lõpus või uue alguses algavad tööd.

Alutaguse maleval läheb üsna hästi: Narvas ootate remonti, Jõhvi staabihoone on väljast korras, Lüganuse malevkonna hoone samuti.

Kui me malevkondade kodust räägime, siis pärast Narva kordasaamist jääb veel Avinurme, kus meie kasutada on vallavalitsuse keldrikorrusel olevad ruumid.

Suure löögi andis meile Aidu lasketiiru sulgemine ning selle piirkonna kaitseliitlased tunnevad muret lasketiiru puudumise pärast. Sinna küll rajatakse uus lasketiir – praegu tehakse pinnasetöid -, kuid vana tiiru sulgemisel ei arvestatud, et uue tegemise protsess võtab aega: maa on keskkonnaministeeriumi haldusalas, nii et maa on vaja üle anda, ootamatult kõrget veetõusu tõttu tuleb täita süvendit ning aega kulub ka projekteerimiseks. Kui hästi läheb, saame tiiru valmis kas 2017. või 2018. aastal.

Eelmisel aastal vastu võetud kaitseväe uus arengukava pani kaitseliidule senisest teistsugused ülesanded. Kas muudatused juba käivad?

Veel mitte. Kõige suurem muudatus on, et kui meil praegu on sõjakoosseisus peale kaitseliidu veel üldreservväelased, siis edaspidi on sõjaüksused kõik kaitseliidu baasil. Aga muudatused ei ole veel toimunud ning kõik toimib nii nagu enne. Muudatused tulevad teisel poolaastal. Millised saavad meie täpsemad uued ülesanded olema ja kuidas me neid täitma hakkame, on vara öelda. Põhimõtteliselt ootame me käsku ja kui see tuleb, siis täidame.

Te olite väga pikka aega Viru pataljonis. Kui palju Alutaguse malev ja jalaväepataljon praegu koostööd teevad? 

Meil on väga hea koostöö. Kasutame nende abi palju: õppuste läbiviimisel nende vahendeid ja transporti, nende instruktorite baasi, ajateenijaid vastutegevuseks. Viru pataljon on meie kõige suurem koostööpartner.

Te olete 1992. aastast kaitseväega seotud. 

Jah. Läksin 1992. aasta 2. aprillil aega teenima. Kaitseliidu peale ma sellel ajal ei mõelnud. Kaitseväe peale küll. Ja seal ma ka 2011. aastani olin.

Kas praegune ametikoht on karjäärile loogiline jätk? 

Mõnes mõttes küll. Kui ma kaitseliitu tulin, siis ei tulnud ma mitte kõrgemale ametipostile, vaid operatiivohvitseri ametikohale. See on majori ametikoht nagu ka minu amet Viru pataljonis, kus ma olin staabiülem. Ma ei liikunud üles, vaid paralleelselt ja alles aasta hiljem asusin maleva pealiku ülesandeid täitma.

Kas vahel pole olnud tunnet, et võtaks sõdurisineli seljast ja teeks elus kannapöörde?

Ma arvan, et kõikidel tegevväelastel on selliseid mõtteid olnud. Iga teenistus on tõusude ja mõõnadega.

Praegu on tõus või mõõn?

Ma ütleks, et praegu läheb hästi. Usun, et see on tõus.

Kas olete endale maleva pealikuna eesmärke seadnud? Mis peaks teie pealikuks oleku ajal muutuma?

Ma tahaks, et liikmeskonna tahe oleks veel aktiivsem kui praegu. Julgen öelda, et meie malevkondade juhtkond on teinud liikmeskonnaga viimase aasta jooksul väga head tööd ning inimesed on muutunud aktiivsemaks. Ma loodan, et see läheb tõusvas joones.

Teine asi, mida ma teha tahaks, on väljaõppesüsteemi tõhustamine. Meil oleks vaja selgeid suundi väljaõppe läbiviimiseks seotuna juba sõjaväeüksustega ja sinna on veel pikk maa minna.

Kolmas asi, mida ma meeleldi näeksin, on see, et malev saaks korraliku infrastruktuuri. Lüganuse malevkonna kodu on suhteliselt korras, Narva saab selliseks. Jõhvi malevkonna staabi maja on väljast korras, sisetööd on tegemata. Selleks on projekt olemas. Selle aasta lõpus loodame, et alustatakse lasketiiru ehitust siin majas.

Kaitse Kodu aasta viimane number kirjutas, et olete kirglik kalamees. Milline on kõige suurem püütud kala?

Ma ei ole tõsine kalamees. Käin kaks korda suve jooksul pojaga kalal: püüame jõest või järvest väikesi ahvenaid, ööbime metsas, teeme lõket, keedame süüa. Selline aastaringne kalastaja ma pole.

Aga koduvein? Ajakiri väitis, et seda te teete. 

Seda ma teen.

Veini ma teen igal aastal. Nüüd sain veel koduõlletegemise pisiku ka.

Millal esimene veini aastakäik välja tuli?

2005. aastal katsetasin esimest korda. See läks küll täielikult aia taha: sogane, magus ja lahja. Aga mida aasta edasi, seda paremaks asjad lähevad.

Milline kõige kuulsam kaubamärk on, mida juuakse ja kiidetakse?

Minu viimane mustikavein on hea – seda on sõbrad kiitnud. Pihlakavein on teine, mis mul hästi välja tuleb.

Veinikelder on suur ja sisaldab palju sorte?

Mitte just suur, aga eri sorte on seal küll. Praegugi käivad veel sõstravein ning õunasiider.

Kas veiniteoga köögitoimkond piirdub või teete veini kõrvale ka söögi?

Mulle meeldib süüa teha. Nädalavahetustel, kui ma vaba olen, võtan tavaliselt midagi suuremat ette. Näiteks meeldib mulle lammast teha.