Lüganuse valla käimajooksja

1. veebruar 2014 GERLI ROMANOVITŠ

"Kui me kolm omavalitsust mehaaniliselt kokku liidame, siis üleöö asjad paremaks ei muutu," kinnitab Lüganuse vallavanem Allar Aron. Eelkõige tuleb võit parematest teenustest ja suurematest võimalustest.

Lüganuse vallas venivad töönädalad viimasel ajal seitsmepäevasteks, sest selleks, et uus omavalitsus saaks toimida, on vaja koostada ja vastu võtta mitmesuguseid määrusi. Omavalitsuse nullist ülesehitamine on Lääne-Virumaa mehe Allar Aroni õlgadel, kes teeb Lüganusel teoks selle, mis aastaid tagasi Kundas tegemata jäi. 

Kui palju te Lüganusest enne siia vallavanemaks kandideerimist teadsite? 

Kunagi, kui olid esimesed riigieksamid, oli Kundas kaks kooli ja nad mõlemad olid tulemustelt riigi viimaste hulgas. Sellest kirjutas ajakiri Luup. Samas ajakirjas oli artikkel sellest, kuidas ka väikeses koolis on võimalik häid tulemusi saavutada – see kool oli Lüganuse. Toona sain ma tõuke hariduselu arendamisega tegelda ja 2011. aastal oli Kunda riigi 40 parema hulgas, jäädes maakonnas alla ainult Rakverele.

“PurFesti” teadsin ka, osaleda sellel pole veel jõudnud.

Umbes kolmveerand aastat tagasi põikasin läbi Püssi linnast, aga sel hetkel polnud mul mingit aimu sellest, et ma võiksin siin vallavanemaks saada.

Kas Lüganuse vallas on asju, mida vaadates vallavanemana uhkust tunnete? 

Siin on palju asju, mis hästi tehtud ja mille eest tasub tunnustada eelmisi juhte. Vägev asi on Maidla mõis. Aga ka korras rahvamajad ja noortekeskused. Muidugi mitmed kultuurisündmused, mida teatakse väljaspool piirkonda: “PurFest”, “Maidla mõisatuled”.

Kui ideedest rääkida, siis Aidu veespordikeskuse projekt on väga hea, aga selleks, et see tööle hakkaks, tuleb veel palju vaeva näha.

Siin on palju aktiivseid inimesi ja see on ühe kandi puhul kõige tähtsam.

Mis negatiivse poole pealt silma paistab?

See, millele ma tahaks rõhku panna, aga mis pole ühe päevaga võimalik, on töökohad. Töökohtade vähesus on probleem igal pool väljaspool Tallinna.

Püssis on probleem kõrge soojuse hind. Samasugust hinda makstakse ka mujal, aga siin lisandub madal palgatase, mis teeb maksmise keeruliseks.  Samas kui Püssit vaadata, siis elukeskkond on seal ju super: Eesti kõige pikemad majad, huvitava ruumiplaneeringuga korterid ja kõik see mändide vahel. Elupaigana veel muidugi Liimala, Purtse jõe kaldad, lõuna pool mets ja privaatsus.

Miinuseks on muidugi põlevkivitemaatika ja see, et siin on aktiivne põlevkivivaru. Nii näiteks saatis maa-amet meile tagasi Maidla noortekeskuse ja jõe vahelise ala elamumaade planeeringu ning peamine põhjus oli aktiivne põlevkivivaru selle ala all. Ükski terve mõistusega inimene ei hakka ju sealt põlevkivi kaevandama. See, kui ühtegi planeeringut ei saa mõistliku ajaga menetleda, on valla arendamisel takistuseks, olgu see siis uute inimeste või ettevõtete siia toomine. See on tulevikutöö selgitada ja tervet mõistust üles kutsuda, et sellised asjad arendusi ei segaks.

Negatiivse poolena on kaevanduse puhul räägitud ka Uus-Kiviõli avamise edasilükkumisest ja seetõttu tekkivast eelarveaugust. Kui sügav see auk siis on? 

Raha kulutatakse täpselt nii palju, kui seda on. Rahaliselt saab eelolev periood olema keerulisem. Juba praegu on meil riigikohtu lahend, mille kohaselt on ettevõtted maksnud liiga palju kaevandamistasu ning meile on antud selgitusi, kui palju meie saadav tasu väheneb. Põlevkivi on ühelt poolt valla tulu, aga õnnelikuks sellega ei saa.

Inimeste ootused ühinenud vallas on suured, aga reaalsus on teistsugune. Liitumine on väikeses, 1000 elanikuga omavalitsuses väga õige otsus. Suures vallas on rasketes oludes kergem toime tulla, olgu see siis mõne ettevõtte sulgemine või kaevandamistasude kadumine. Riskid on siis paremini hajutatud.

Millal tuleb siis see parem elu, mida inimesed pärast ühinemist ootavad? 

Mina näen, et paremaks saab minna just juhtimise poole pealt või ajupotentsiaali tõusust. Kiiret kasu sealt ei tule.

Kui me kolm omavalitsust mehaaniliselt kokku liidame, siis üleöö asjad paremaks ei muutu. Lüganuse vald kõigi oma 3400 elanikuga elab samamoodi nagu mõni teine sama suur omavalitsus, mis Tallinna mõjusfäärist väljas on. Küll saab suurem vald pakkuda rohkem teenuseid. Omavalitsuse ülesanne on pakkuda eelkõige põhiteenuseid: lastele kohapeal hea haridus, sõidetavad teed, sotsiaalhoolekanne, rikkalik kultuuri- ja spordielu.

Millised valdkonnad on teie tugevad küljed, kus suudate enim panustada? 

Oma varasemas ametis Kunda linnapeana, aga ka Rakvere abilinnapeana oli selleks valdkonnaks ettevõtlus ja uute töökohtade teke. Kunda oli kunagi monofunktsionaalne linn, kus oli üks ettevõte. Nüüd enam mitte.

Haridusvaldkonda olen samuti alati tähtsaks pidanud. Kolmas asi on vahest oskus ja kogemus avalikku struktuuri investeeringuid tuua.

Aga kõik, mis on saavutatud, on meeskonnatöö vili, seda ei saa ma enda nimele kirjutada. Ma olen alati olnud ümbritsetud tublidest inimestest.

Praegune meeskond on üsna suur: kaks abivallavanemat, peale selle igal valdkonnal oma juht. Mis vallavanemale veel üle jääb? 

Vallavanema ülesanne on strateegiliste otsuste langetamine. Selleks peab aga ka nüansse tundma ja süvenema. Oluline on põhieesmärgid paika panna, pisiasjade lahendamine peaks jääma valdkonna spetsialistide endi otsustada. Nende initsiatiiv on oluline.

Kas Rakvere abilinnapea kohalt Lüganusele vallavanemaks tulemine on karjääris edasi- või tagasiminek?

Olin Kundas väga pikalt ametis ja leidsin, et tekkinud rutiin, kus kõik oli lihtne ja selge, mõjub arengule pärssivalt. Otsisin uusi väljakutseid. Ei saa öelda, et ma oleks tulnud suuremast linnast ja tunneks ennast nüüd siin kuidagi kehvemini. Vastupidi. Pigem on see uus võimalus ja väljakutse.

Ühinemisteema on mulle kogu aeg südamelähedane olnud. Aastaid sai planeeritud ja ette valmistatud Kunda linna ja Viru-Nigula valla ühinemist, mis lõpuks siiski viimasel hetkel ära jäi: Kunda volikogu ütles “ei”, tuginedes sellele, et Viru-Nigula valla elanikest toetas ühinemist ainult 40 protsenti ning vald kindlasti ühinemisega ei nõustu. Viru-Nigula ei hakanud pärast Kunda otsust asja isegi arutama.

Kui Lüganuse vald oleks selline, nagu ta oli enne ühinemist, kas te siis oleksite ka siia vallavanemaks kandideerinud?

Ma arvan, et ei. Pigem ma sellist väikest valda ei juhiks.

Kandideerisin samal ajal ka Saku vallavanema kohale. Sealgi pääsesin ma kolme kandidaadi sekka. Otsustasin, et valin selle, kes oma otsuse esimesena teeb. Saku valla eelarve on sama suur kui Rakvere linnal, ometi eelistasin ma Lüganust.

Hoidsite pöialt, et Lüganuse teeks oma valiku esimesena? 

Jah. See on kodule lähemal. Ehkki rahvastikuregistri järgi olen ma praegu Lüganuse elanik. Veel enne vallavanemaks valimist lubasin ennast valituks saades valda sisse kirjutada, et tulumaks siia laekuks.

Millisesse paadikuuri te ennast sisse kirjutasite? 

(Naerab.) Ei-ei, see on  ikka eluruum.

Kas võib juhtuda, et see pole tulevikus pelk sissekirjutus?

Kõike võib juhtuda. Lüganuse vald on väga ilus koht elamiseks.

Praegu elate Kundas? 

Jah. Ehkki enamiku ajast veedan siin.

Uue valla käimasaamine on mahukas töö ja ilmselt tööpäeva raamidesse ära ei mahu. Lapsed loodetavasti tunnevad teid veel ära? 

Veel tunnevad.

Aga tööd on tõesti palju ja mitte minul, vaid kõigil vallavalitsuse töötajatel. Pean vaatama, et keegi endale liiga ei teeks.

Nii et vallavanem on viimane, kes töölt ära läheb ja kontrollib, et töötajad on märganud mõistlikul ajal koju minna? 

Paraku mitte. Ilmselt töötab meist suurem osa praegu nii, et läheb koju, loeb ajalehe läbi ja hakkab uuesti tööle. Ja seda ka nädalavahetusel.

Vallavanema amet ilmselt kaheksa ja viie vahele ära ei mahugi, pigem on see ikka 24 tunni amet.

Üsna esimestel vallavanemaks olemise päevadel, jõulude ajal, astus jõuluvana tuppa, lapsed hakkasid luuletusi lugema, minule tuli aga kõne Varjalt, kus oli kanalisatsioon umbes.

Mu telefon on 24 tundi sees ja ma olen 24 tundi vallavanem. Aga see on nii mitte ainult minul, vaid kõigil omavalitsussektori töötajatel. Isegi rattaga sõites või töölt koju minnes mõtled ikka valla asjadele.

Mis on need tegevused, mis teid veel köidavad? Juhuks kui kunagi hakkab töö kõrvalt aega üle jääma.

Ootan juba kevadet, et saaks rattaga sõita. Mul on komme võtta õhtuti ratas, sõita mööda omavalitsust eri objektide juurde, neid vaadata ja mõelda välja uusi ideid. Nii et soojemal ajal hakkavad Lüganuse elanikud ilmselt nägema vallavanemat jalgrattaga ringi sõitmas.

Talvel on rattasõidule asendustegevus?

Käin koos abikaasaga ka jooksuvõistlustel. Spordiala, millega ma talvel kõige rohkem tegelen, on karate.

Mis värvi vöö on? 

Pruun.

Varsti võivad kõik vallaelanikud ennast turvaliselt tunda, sest meie vallavanemal on must vöö? 

Viimase viie aasta jooksul ma nii kaugele jõudnud ei ole. Selleks oleks vaja treenida kolm korda nädalas, mina jõuan seda teha üks kord.