Ida-Virust pürgib laulu- ja tantsupeole üle saja kollektiivi

1. veebruar 2014 TIIA LINNARD

Kevadeks on selge, kui palju lauljaid, tantsijaid ja pillimehi tänavu Ida-Virumaalt suurele peole pääseb. Eelproovile on registreerinud 106 kollektiivi, kokku 2306 inimest.

“See pole mingi tilu-lilu, see on tõsine töö,” tõdeb suure peo ettevalmistusperioodist rääkides tantsuõpetaja Helgi Kopliorg, kelle käe harjutavad kaks Ida-Virumaa 106 kollektiivist, kes pürgivad juulis toimuvale laulu- ja tantsupeole “Aja puudutus. Puudutuse aeg”. 

2009. aastal Virulase naisrühma läbi tiheda konkursisõela suurele peole viinud Kopliorg üritab sinna tänavu minna kahe rühmaga, olles eelproovidele registreerinud ka Kiikla Kiigelinnu, kellele oleks see esimene kord Kalevi staadionil keerutada.

“Ikka peole!”

Virulase naisrühm on maakonna tantsijate peres n-ö vana kala – mais tähistavad nad 50 tegevusaasta juubelit. Selle poole sajandi jooksul pole ühtegi üldtantsupidu vahele jäetud.

Kiigelinnu tantsijatel pole Virulase järjepidevusele muud vastu panna kui algajate õnn ja õhin. “Mõlemal rühmal on aga siht silme ees sirge: ikka peole, ikka peole!” muheleb Kopliorg, kes treenib tantsijaid viiel päeval nädalas: kaks õhtut Virulasega – kolm tundi jutti, kaks õhtut Kiigelinnuga – kolm tundi jutti, ning individuaaltreeningtunnid viiendal päeval. “See pole mingi tilu-lilu, see on tõsine töö,” ütleb ta, “seda enam, et kõik tantsud on uued – nii liigi- kui üldtantsud. Ning kergete killast pole need teps mitte – väga keerulise koreograafiaga, mille omandamine nõuab suurt pingutust, kuid mida selgemaks tantsud saavad, seda ilusamaks need muutuvad.”

Esimest korda tantsu- ja laulupeo ajaloos on peolistel abimees ka internetist võtta. “Seal on üles laetud kõikide tantsude videod, millest on suur abi nii tantsijatel kui õpetajatel: kui tantsu kirjelduse lugemine läheb raskeks, saab sealt tudeerida,” nendib Kopliorg.

Naisrühmade esimene eelproov toimub 15. veebruaril Jõhvi gümnaasiumis. Kes peole pääsevad, selgub mais.

Ida-Virumaalt on suurele peole registreerinud tosin naisrühma. Maakonna rahvakultuuri spetsialisti Erka Kõllo sõnul on selles liigis konkurents kõige suurem. Arvuliselt tähendab see seda, et pooltel tuleb koju jääda.

Tantsupeo “Puudutus” peaproov-etendus toimub Kalevi staadonil 4. juulil. Sama päeva õhtul antakse esimene etendus, 5. ja 6. juulil kaks järgmist.

Piisab arvutist

Laulupeo pidulik avatseremoonia ja esimene kontsert “Aja puudutus” toimub 5. juuli õhtul. Valikkooride kontserdil esitavad üle 7000 laulja, kutseline puhkpilliorkester ja sümfooniaorkester 25 tuntud ja armastatud teost laulupidudelt 1869-2009, teiste seas näiteks Kuniledi “Sind surmani”, Härma “Ei saa mitte vaiki olla”, Tõnis Mägi “Koit” jt.

Laulupeo teine kontsert “Puudutuse aeg” toimub pühapäeval, 6. juulil. See on harjumuspärane laulupeo suurkontsert, kus tulevad esitamisele armastatud teosed ja ka palju uudisloomingut. Kontserdi lõpus kõlab ühendkooride esituses selle peo nimilugu “Puudutus.”

Kiviõli segakoori Poolkuu laulja Riina Talsi sõnul on “Puudutus” üks ütlemata kena lugu, seda nii Tõnu Kõrvitsa loodud viisi kui Kristiina Ehina sõnade poolest. “Ka Pärt Uusbergi “Muusika” Juhan Liivi sõnadele on väga ilus,” räägib Talsi, meenutades, et mullu Toilas peetud talvisel laulupeol tuli see lauljate nõudmisel kordamisele.

Samas Erkki-Sven Tüüri “Taandujad” paneb Talsi piltlikult öeldes kukalt kratsima. “Selle laulu esitamisest ülevaatusel saab segakooridele proovikivi – pääseb suurele peole või mitte -, sest see laul on tõesti keeruline. See harmoonia ja akordid… Oi, jumal!”

Talsi sõnul pole parem lugu ka “Taandujate” sõnadega, mille autoriks on Peep Ilmet. “Miks me peame laulupeol halama oma raskest minevikust, et küll meid on ikka tapetud ja Siberisse saadetud? Laulupeol võiksid olla ikka rõõmsad, mitte masendavad lood. Lauljad ei taha sellist repertuaari laulda.”

Kuigi Poolkuu on märtsis toimuvaks esimeseks eelprooviks valmistumise kõrval jõudnud tähistada kontsertidega nii jõulusid kui oma dirigendi Tiina Dammanni juubelit ning pannud laulud ritta vabariigi aastpäeva kontserdiks, kinnitab 25 aastat koorilaulu harrastanud Talsi, et suure peo kava võetakse täie tõsidusega ning mütsiga lööma ei minda. “Muidugi me tahame ülevaatusel väga hästi laulda,” sõnas ta. “Laulupeo repertuaar pole lihtsalt nii suur, et ei võimaldaks muude asjadega tegelda.”

Nii nagu tantsijatele, nii on ka lauljatele internet tänavu abimees: klõpsa end laulu- ja tantspeo koduleheküljele ja kuula, kuidas üks või teine laul peab kõlama. “Nüüd võivad lauljad kas või iga päeva kodus proovi teha. Klaverit pole vaja, piisab arvutist,” tõdeb Talsi.