Sotši olümpia vabatahtlike hulgas on ka jõhvilasi

26. jaanuar 2014 IRINA KIVISELG

Viktor Predbannikovil on hea meel, et aktiivne tütar ärgitas teda tegudele, sest tänu sellele saab ta nii olümpial viibida kui ka kõike toimuvat seestpoolt näha.

Jõhvi vene gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Viktor Predbannikov sõidab järgmisel neljapäeval Sotši, kus ta abistab taliolümpiamängude korraldajaid murdmaasuusatamise ja laskesuusatamise teenindustiimis. Tema tütar Kristina on juba kohal – tal avanes võimalus töötada olümpial arsti vabatahtliku abilisena hotellis, kus hakkavad elama ROKi föderatsioonide presidendid ja teised olümpiamängude tähtsad külalised. 

Olümpial hakkavad abistama 25 000 vabatahtlikku üle maailma. Viktor Predbannikovi sõnul tuli tal selle võimaluse saamiseks läbida tihe konkursisõel – 8-9 inimest kohale.

“See ei olnud üldse lihtne ning ettevalmistusele kulus mitu kuud,” jutustab ta. “Kõigepealt täitsin ankeedi, tuli näidata oma teadmisi spordist, tõestada inglise keele valdamist, seejärel läbida koolitus, vestlus Skype’i teel jne,” räägib Viktor. “Peale selle tuli osaleda testvõistlustel, kuid ma ei saanud kevadel Sotši sõita, kuna see pakkumine oli samal ajal kui kursused Kõrgõstanis. Ent suvel töötasin vabatahtlikuna kergejõustiku MMil Moskvas, mis läks arvesse, ning juba eelmise aasta septembris sain rohelise tule ja hakkasin valmistuma.”

Viktor lisab, et teda ärgitas seda sammu astuma tütar Kristina. Ta lõpetas hiljuti Tartu ülikooli proviisori erialal. Kristina on olnud lapsest saadik väga aktiivne, osalenud mitmes rahvusvahelises projektis, sealhulgas vabatahtlikes. Temagi esitas avalduse Sotši olümpiale ning osutus valituks.

“Tean juba, et hakkan elama Eesti külas nr 7,” räägib Viktor. “See on suusakompleksi Laura lähedal, kus ma hakkangi oma töökohustusi täitma. Graafik on juba teada: ühel päeval kella 7-14, teisel kella 14-19. Täpsemad ülesanded selguvad juba kohapeal, on olnud juttu, et võib-olla saab minust võistlusi teenindava vabatahtlike rühma juht. Aga tegelikult ei ole see oluline, ma olen kõigeks valmis.”

Olümpiale sõiduks pidi Viktor võtma puhkust õppeaasta keskel. Koolis tuldi õpetajale vastu, kuna kõik mõistavad, et säärane võimalus, nagu lotovõitki, on väga suur vedamine.

“Raha vabatahtlikud mõistagi ei teeni, kuid sõit, toitlustamine, majutus, riided ja jalanõud on meile tagatud,”  ütleb Viktor. “Mis aga peamine, me saame näha võistlusi, osaleda kultuuriprogrammis, mis on samuti tore. Üks asi on vaadata olümpial toimuvat teleri vahendusel, hoopis teine asi on olla ise sündmuste keskel ja näha oma silmaga maailmakuulsaid sportlasi…”

Olgu mainitud, et Viktor Predbannikovi eestvedamisel korraldatakse Jõhvi vene gümnaasiumis juba mitu aastat miniolümpiaadi ning selle aktiivse töö eest pälvis ta jaanuari algul Eesti olümpiakomitee aukirja. Koolilaste järjekordne taliolümpiaad stardib Jõhvis 28. veebruaril, varsti pärast Viktori naasmist Sotšist ning kahtlemata on õpetajal oma õpilastele nii mõndagi jutustada.