Kaevandaja suletud kaevanduste hooneid ripakile ei jäta

26. jaanuar 2014 KÜLLI KRIIS

Poolteist aastat tagasi avanes nende kaskede vahelt veel vaade Aidu karjääri peahoonele.

Eesti Energia Kaevandused on kõigi suletud kaevanduste hooned maha lammutanud, kellelegi müünud või ise kasutusse võtnud; need, mis kasutuseta lagunevad, on kellegi teise omandis ja vastutada.  

“Meie omandis ei ole ühtegi suletud või peatatud kaevanduse varemeis hoonet, seega ei saa meile nende hülgamist süüks panna,” väitis Eesti Energia keskkonnateenistuse maavarade keskkonnajuht Kalmer Sokman. Nõukogude ajast jäänud eri lagunemisjärgus kaevandushoonetel on igaühel omanik olemas ja kunagine kaevandaja nende saatust enam muutma ei pea.

Eesti Vabariigi ajal suletud kaevanduste hoonete kohta on Sokmanil üsna täielik ülevaade, nõukogude ajal suletud kaevanduste-karjääride hoonetest ta eriti rääkida ei tea – ka kaevanduste ajalugu käsitlevates raamatutes on sellekohane info napp.

Hooned kaovad maa pealt

Mullu suletud  I etapi osas põlevkivi tootmise lõpetanud Viru kaevanduse tootmisalal käivad praegu korrastustööd. Kuna hoonete vastu keegi huvi ei tundnud ja nende seisukord polnud ka kuigi hea, lammutatakse kõik maha ja selle tööga on juba algust tehtud.

“Pääs maa alla on juba suletud, kallakšahtid samuti; Kiikla pool metsade vahel olev settebassein täidetakse ja tasandatakse ning sinna istutatakse mets peale,” ei jäeta Sokmani sõnul ühtegi kaevandusega seotud objekti niisama seisma.

Üle-eelmisel aastal suletud põlevkivi tootmise lõpetanud Aidu karjääri tootmisterritoorium on juba peaaegu lagedaks lammutatud; alles on veel üksnes korrastusjaoskonna hoone, mis samuti peatselt maa pealt kaob.

“Aidu tööstusterritooriumi võtame Uus-Kiviõli kaevanduse avamise tõttu uuesti kasutusse: sinna ehitatakse uus rikastusvabrik ning põlevkivi transpordiks ja raudteevagunitesse laadimiseks vajalik taristu,” rääkis Sokman.

2002. aastal suletud Ahtme kaevanduse hooned valdavalt lammutati, osa neist on aga tänini Eesti Energia Kaevanduste logistikaettevõtte raudteedepoo kasutuses.

Uued omanikud

Aastal 2000 peatati töö Tammiku kaevanduses, kuna selle põhjaosas Kose küla naabruses ei saanud raskete mäegeoloogiliste tingimuste tõttu enam allmaakaevandamist jätkata. Maa alla jäänud umbes 3,5 miljonit tonni põlevkivi jäi ootama karjääriviisilist kaevandamist.

“Tammiku kaevanduse hooned on nüüd eri firmade omandis ja kasutuses; mis peahoones toimub, seda ma lähemalt ei tea, aga uus omanik on ka sellel,” ütles Sokman.

2001. aastal peatatud Sompa kaevanduse hooned müüs kaevandaja uuele omanikule, kes enamiku neist maha lammutas. Alles jäeti vaid ehitusmälestisena muinsuskaitse all olev peahoone, mis on praeguseks ääretult õnnetuks lagunenud.

“Sellel majal on veel ainult seinad püsti,” tõdes Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov kahjutundega.

Kõige paremas olukorras on kahtlemata Sompaga samal aastal suletud Kohtla kaevanduse hooned, kus tegutseb ja areneb kaevanduspark-muuseum, väärindades üha laiemalt ka kogu tööstusterritooriumi.

Lammutatud või lagunevad

“1987. aastal liideti Viivikonna karjäär Sirgala karjääriga, 2000. aastal Sirgala omakorda Narva karjääriga ning administratiivne ja tehnoloogiline keskus paikneb sellest ajast Narva karjääri tööstusterritooriumil,” on Viivikonna ja Sirgala vanad hooned Kalmer Sokmani teada osalt lammutatud, osalt kellelegi müüdud.

1973. aastal suletud Käva laevanduse ning Jõhvi servas tegutsenud 2. kaevanduse hoonetel on uued omanikud. “Kävas mingi tegevus minu teada käib, kunagi oli seal vist ehitusmaterjalide kauplus. 2. kaevanduse peahoones oli kunagi õmblusvabrik, aga praegu on see hoone päris nutuses seisus. 1967. aastal suletud Kukruse kaevanduse hooned on varemetes, 1987. aastal suletud Kiviõli kaevanduse peamaja müüride vahel kasvavad suured puud,” rääkis ta.

Jõhvi abivallavanem Vello Juhkov tõdes, et praegu ei toimu 2. kaevanduse hoones midagi. “Hoone on nii lagunenud, et taastada pole seal enam midagi. Sellest on muidugi kahju.”

Käva kaevanduse hoonete kohta mäletab Jevgeni Solovjov, et kunagi tehti seal palkmaju. Teiste Kohtla-Järve linna territooriumil asuvate vanade kaevanduste  – 4. ja Kukruse kaevanduse, Sirgala ja Viivikonna karjääri hoonete seisukorra ja võimaliku kasutuse kohta linnapeal andmeid ei ole. “Linna omandis pole neist ükski, kõigil on omanik olemas,” kinnitas ta.

“See, et suletud kaevanduste hooned on valdavalt likvideeritud ja ala korrastatud, ei tähenda, et need on edaspidi unustatud ja kasutuseta. Kaevandusaladele on võimalik anda uus väärtus ja leida neile vajalik otstarve. Head näited on Aidu karjäär ja Kohtla kaevandus,” ütles Sokman.