Aidu veespordikeskus võõrustab esimest võistlust

26. jaanuar 2014 GERLI ROMANOVITŠ

Milline saab olema Aidu veespordikeskuse hoonete välisilme, on juba selge. Ka sisekujundus saab maikuuks paika. Pildil on keskusesse planeeritud majutushoone.

Aidu veespordikeskus võõrustab selle aasta augustis veemotosõitjaid ning loodab, et samal ajal saavad mullu valminud kanalis sõita ka sõudjad ja aerutajad. 

Eelmise aasta augustis valmis saanud Aidu veespordikeskuse sõudekanali süvis on praegu jää all nagu ka kõik ülejäänud karjääri sulgemise järel veega täitunud tranšeed. See, kas õnnestub juba uuel suvisel turismihooajal need külastajatele avada, sõltub karjääri sulgemistöödest ning sellest, kas ala tunnistatakse piisavalt ohutuks.

Plaan paberil

Kui tulevane veekeskus seisab lume ja jää all ning ootab kevadet, siis planeerimine paberil käib täie hooga. Aasta lõpus valmisid veekeskuse ja finišitorni eelprojektid, millest on näha, millised hakkavad välja nägema keskuse hooned. Erinevalt varem koostatud eskiisprojektidest on nüüdseks ümbritsev ala lasermõõdistatud ning projekteerimisel on arvestatud reaalse olukorraga. “Hoonete ehitusetapis ei plaanita enam suuremahulisi pinnase kaeve- ja teisaldamistöid, vaid üritatakse võimalikult palju ära kasutada olemasolevat maastikku,” ütles SA Aidu Veespordikeskus nõukogu esimees Hardi Murula.

Järgmises projekteerimisetapis kaasatakse tema sõnul juba tehnosüsteemide projekteerijad ja sisekujundaja, aga ka ehitusmaksumuse eelarvestaja. Siis saavad valmis põhiprojektid. Projekteerimistööde tegemist toetab Leader-programm. “Kui kõik laabub plaanide kohaselt, on hiljemalt maikuus tehtud veespordikeskuse hoonete ehitamiseks vajalikud eeltööd,” kinnitas Murula.

Detsembris kinnitas Lüganuse volikogu Aidu veespordikeskuse ala detailplaneeringu, avalikustamisel lisaettepanekuid ei esitatud ning järgmisel nädalal toimuval istungil planeering eeldatavasti ka kehtestatakse. Pärast seda saab sihtasutus alustada kruntide moodustamist ja maade taotlemist.

Ehkki vajalik projektidokumentatsioon ja eelarved saavad sellel aastal valmis, reaalsete ehitustöödeni veel ei jõuta, vaid jätkatakse rahastamisvõimaluste otsimist.  “Kiviõli seikluskeskus ja Kohtla kaevanduspark on tõestanud, et põlevkivitööstuse pärandit ära kasutades on võimalik välja arendada atraktiivseid turismitooteid ning sellega tasub jätkata. Aidu pole pelgalt turismiobjekt, vaid eeskätt keskkonnaprojekt karjääriala taastamiseks, aga ka spordiprojekt,” ütles Murula.

Keskuse väljaehitamisel loodetakse eelkõige Euroopa Liidu 2014.-2020. aasta programmperioodile. Peale selle otsitakse koostööd partneritega, kellega kompleksi arendada. Arenguplaanide tutvustamiseks korraldatakse märtsis sellesisuline seminar.

Suvel mitmed üritused 

Sõudekanali enda ehitustööd said finiši mullu augustis toimunud sarikapeo ja Aidu veefestivaliga. Juhul kui karjääri sulgemine läheb plaanipäraselt ning karjääriala tunnistatakse külastajatele ohutuks, pakub Aidu veekeskus võimalust käia endisel karjäärialal paadimatkadel juba sellel suvel.

Ka esimesed võistlused peaksid Aidus toimuma tänavu suvel – 9. augustil on kavas viia läbi “Aidu Cup” noortele veemotosõitjatele. “Loodame, et paralleelselt toimuvad ka sõudmis- ja aerutamisvõistlused,” lausus sihtasutuse nõukogu juht.

Valmis on kaevatud kõikidele nõuetele vastav veekogu, aga et sellest saaks sõudekanal, on vaja sinna paigaldada poid, paadisillad ning muu vajalik taristu.

“Kuna Eestis ja lähiümbruses sõudekanalid ja ka korrektse tähistusega sõude- ja aerutamisradadega veekogud puuduvad, on väga oluline vajalikud investeeringud kiiresti ära teha. See annab võimaluse treeningute ja väiksemate võistluste läbiviimiseks. Suurte võistluste korraldamiseks peab valmis olema kogu taristu,” rääkis Murula.