Rahva Hääl teeb rahva hääle kuuldavaks ka valimistevahelisel ajal

21. jaanuar 2014 TIIA LINNARD

Aleksandr Petuhhov - strateeg ja taktik, kes koos mõttekaaslastega Alajõel kivistunud võimu lahti kangutas.

Alajõe valimisvõitluses jäi peale Rahva Hääl – valimisliit, mille strateegiks ja taktikuks oli Vasknarva elanik Aleksandr Petuhhov, kes juurutab vallas esindusdemokraatia asemele otsedemokraatiat. Et rahva häält võetaks kuulda ka valimistevahelisel ajal.

Kohalike omavalitsuste valimistel juhtub nii mõndagi. Narvas ei jätkunud hääletamissedeleid ning Ossinovski andis protestiavalduse sisse. Jõhvis paugutas protestidega Kukolev, kellele ei meeldinud, et seadusest juhinduv linnasekretär ei registreerinud kandidaadiks halli passi omanikku. Kõik see pole aga võrreldav Alajõel toimunuga, kus valimisvõitlusesse tõmmati… Lenin! Mis suhe sul selle Leniniga on?

Vovtšikuga? Nagu ma teda kutsun. Sellel polnud valimistega mingit pistmist.

Ja veel kuidas! Julgen arvata, et valimisvaidlusi lahkav riigikohus pole kunagi varem näinud sellist asitõendit, mille alusel süüdistas Alajõel võimust ilma jäänud volikogu esimees koos oma kaaslastega sind kommunistlike vaadete propageerimises. Selleks asitõendiks oli sinu saadetud lühisõnum: “Lenin on surnud, kuid tema ideed elavad edasi!” Kellele sa selle saatsid ja miks?

Paul Kärbergile (vallavalitsuse endine liige, suurkalandusettevõtja – toim.) muidugi. Ma andsin välja ajalehte Pozor (Häbi), kus rääkisin tõtt Alajõe vallas toimuvast – rahvale arusaadavas keeles, konkreetsete näidete ja emotsionaalsete järeldustega. Me ju hakkasime valimisteks juba üle-eelmisel aastal valmistuma ning see, 13 kuud kestnud süstemaatiline töö, meile võidu tõigi. Kalurid, kes olid seda lehte lugenud, palusid mult abi Peipsi järvel toimuva puhul. Ma võtsin asja põhjalikult ette ning koostasin 12-leheküljelise analüüsi, võtsin ühendust mõnede riigikogu saadikutega ning valmistasin ette kaks kirja: riigikogu keskkonnakomisjonile ja keskkonnaministeeriumile. Nii nagu oligi arvata – Kärberg ei jätnud sellele reageerimata. Ta kutsus kokku oma pärisorjad – nagu ma neid temast täielikult sõltuvaid kalureid nimetan -, et seda analüüsi arutada.

Ma olen selle koosoleku protokolli lugenud. Esimene punkt kõlab seal nagu vanadel headel kompartei aegadel: “Lugeda Ivanovi ja Petuhhovi käitumine ebaväärikaks.”

Just. Nõukogude ajal oleks sellele lisandunud veel parteiline noomitus. Mulle teatati juba samal päeval, mis seal koosolekul räägiti. See oli teine põhjus, miks me valimised võitsime – meie luure töötas paremini (naerab). Ivanov pöördus Kärbergi poole advokaadi vahendusel, mina tegin seda isiklikult – sellesama sõnumiga. Kärbergi heaks töötavad kalurid on ju samasugused pärisorjad nagu passidest ilma jäetud talupojad Lenini  loodud sotsialistliku pärisorjuse ajal.

13 kuud süstemaatilist tööd, strateegiat ja taktikat ning tulemuseks volikogu aseesimehe koht. Miks sinust volikogu esimeest ei saanud? Sellepärast et sa ei oska eesti keelt?

Ei. Lihtsalt ametikohtadel pole minu silmis juba ammu mingit tähtsust. Tähtis on see, kes sa ise oled, mitte see, millisel toolil istud. Vähe sellest – ma tegin ka kohe ettepaneku, et aseesimees ei hakka mingit tasu saama. Ametikoht pole sulle oluline, raha pole oluline. Millest sa siis elad? Õhust ja armastusest?

Ma elan ju maal, siin on väljaminekud hoopis teistsugused. Kui elektriarve välja arvata, siis ma olen viimase kümne päeva jooksul kulutanud vaid ühe euro. Oma soovide ja nõudmistega tuleb lihtsalt mitte liialdada. Mul on kõik elementaarne olemas, rohkem pole vaja.

Jääb üle sind vaid kadestada, sest kõigil on kogu aeg midagi vaja.

See on tarbimisühiskonna haigus.

Valimisvõitlus Rahva Hääle ja Kohaliku Rahva vahel lõppes seisuga 4:3 Rahva Hääle kasuks ehk siis teil on üks hääl volikogus rohkem. Aga kui keegi üle hüppab? Jää teie jalge all on õhuke – nagu Peipsi järvelgi praegu.

Kui keegi tahab olla poliitiline prostituut, siis andku minna! Praegu ma ei näe, et keegi midagi sellist tegema kibeleks. Meil pole sisemisi konflikte ega ole ka nendeks põhjust.

Alajõe pole Mäetaguse, Illuka ega Vaivara, kus ressursimaks vajutab lauad looka. Alajõe on üks vaesemaid valdasid. Kõik see strateegia ja taktika – mille nimel seal üldse võidelda? Teie eelarves pole niigi palju raha, et mõni suurem europrojekt ette võtta, sest see nõuab omaosalussummat.

Mis see raha siia puutub?

Tere talv! Ma saan aru, et sina võid paari euroga nädalas ära elada, kuid valla arenguks on raha vaja.

Meil on kavas korraldada projektinduse teemal ajurünnakuid ning arutada, milleks võtta raha, kust võtta raha, millal võtta raha – kontseptsioon on juba olemas, kuigi me oleme võimul alles teist nädalat. Nii et projektid saavad olema, kuid minu arvamus on, et Eestis on nendega mindud liiale, see on juba haigus, kui projekte tehakse projekti enda pärast – selle pärast, et kusagilt saab raha, mitte selle pärast, et midagi oleks ilmtingimata teha vaja.

Kui võim polnud veel vahetunud ning Paul Kärberg kuulus vallavalitsusse, ähvardasid sa Vasknarva Alajõe valla küljest lahti haakida ning Illukaga liita. Kas nüüd on see liitmine ja lahutamine unustatud teema või siiski kaalute võimalust terve vald Illukaga liita?

Teema on jätkuvalt päevakorras, kuid me vaatame kõigepealt, kuidas läheb Lüganusel, Maidlal ja Püssil pärast ühinemist. Kas elu on seal läinud paremaks ja lõbusamaks – kui tsiteerida Stalinit (naerab). Teiseks tuleb vaadata, kui suur on selle omavalitsuse laenukoormus, kellega võiksime liituda. Alajõe vallal võlgu pole, nii et selle koha pealt oleksime me mitte vaene sugulane, vaid sulaselge kingitus.

Kuid ega meie võitlus vallas ei saanud alguse raha pärast, vaid sellepärast et Alajõel vilistati seadusandluse peale, isegi valla põhimäärus oli sellega vastuolus, kuid ametnikud selle eest vastutust ei võtnud.

Ma pole kuulnud, et kusagil mujal Eestis oleks vallavalitsus moodustatud ainult külavanematest, nagu teil nüüd on. Millest selline otsus?

Et rahva hääl oleks sõna otseses mõttes kuuldav ka valimistevahelisel ajal. Praegu on nii, et panid oma hääle urni ja aidaa! Esindusdemokraatia teeb sinu eest kõik otsused ära ning sa ise ei saa asjade arengut enam mitte kuidagi mõjutada. Saadikud ei pea isegi su küsimustele vastama. Meie näitame, et võimalik on ka otsedemokraatia, olles teistele eeskujuks.

Võim on teil käes, mis saab edasi? Lubate nagu Ansip omal ajal kiiret tähelendu?

Me ei hakka sellise odava propagandaga tegelema.

Kena on, kuid käes on aeg, kus mitte enam teie ei esita küsimusi, vaid teile esitatakse ning teil peavad olema neile vastused. Ennegi on nähtud neid, kes on suurepärased eesliinil võitlejad, kuid ülesehitustöödel on saamatud.

Me ei ole kuu pealt kukkunud ega kogemusteta. Külades tullakse peagi kokku ning hakatakse arutama valla arengukava. Me tegutseme süstemaatiliselt. Kui midagi väga tahta, on kõik võimalik. Seda näitasid ju ka möödunud valimised Alajõel. Kui mind valimiste puhul õnnitleti, ütlesin ma, et Vasknarvas sain ma korra majja, nüüd saab see tehtud terves vallas, siis Peipsi kalanduses ning seejärel tuleb Eesti tervikuna ette võtta. (Naerab.)