PISA ja riigieksam – mida nad näitavad?

17. jaanuar 2014 AIN TÕNISSON, haridus- ja teadusministeeriumi välishindamise osakonna juhataja

Aasta lõpus avalikustatud rahvusvahelise võrdlusuuringu PISA kohaselt võib julgelt öelda, et Eesti põhikooliõpilaste teadmised ja oskused on maailma tipus ning meie põhikooliõpetajad teevad suurepärast tööd.

Gümnaasiumitasemel on rahvusvahelise võrdluse saamine keerulisem, kuid riigi sees on siin aastaid kütnud emotsiooni üles riigieksamid. Kusjuures PISAt on kutsutud ka põhikooli eksamiks.

PISA võimaldab meie põhikoolilõpetajate teadmisi ja oskusi vaadelda ka maakonniti.

Ida-Virumaa õpilaste teadmised kolmes hindamisvaldkonnas – matemaatikas, funktsionaalses lugemises ja loodusteadustes – on riigi keskmisest madalamad. Matemaatikas 43 ja lugemises koguni 58 punkti võrra. Loodusteadustes on mahajäämus veidi väiksem: Eesti keskmine on 541 punkti, Ida-Virumaal 508 punkti. PISA uuringus võrdsustatakse tinglikult ühel õppeaastal õpitu 39 punktiga.

Seega Ida-Virumaal on õpilaste funktsionaalne lugemisoskus rohkem kui ühe õppeaasta võrra nõrgem kui Eesti õpilastel keskmiselt, ka matemaatikas oleksid Ida-Virumaa õpilased nagu ühe õppeaasta vähem koolis õppinud.

Kui vaadelda Narva koolide õpilaste tulemusi eraldi maakonna tulemustest, siis on need kõigis valdkondades kõrgemad. PISA uuringu trende jälgides on hea meel siiski tõdeda, et Ida-Virumaal on õpilaste tulemused eelmise testiga võrreldes paranenud.

Sarnaselt eelmiste PISA uuringutega jaotati õpilased kuude tasemesse selle põhjal, missuguse raskusastmega ülesandeid nad suutsid lahendada. Teisele tasemele vastavate ülesannete lahendamine näitab, kas õpilased suudavad oma teadmiste ja oskustega igapäevaelus hakkama saada.

Iga riik jälgib väga hoolega, kui suur on õpilaste osakaal alla teist taset, nn baastaset. Kui vaadata tulemusi Ida-Virumaal just sellest aspektist, siis on nõrkade tulemustega õpilaste osakaal lugemises 14%, matemaatikas 18% ja loodusteadustes 11%. Üsna selgelt võib väita, et vähemvõimekate õpilaste toetamine on Ida-Virumaal jäänud nõrgemaks kui teistes Eesti maakondades.

Viiendale ja kuuendale tasemele jõudnud õpilased suudavad lahendada keerukaid ülesandeid. Nende osakaal Ida-Virumaa õpilaste seas oli matemaatikas ligi 8%, loodusteadustes 6% ja lugemises 3%.

Kokkuvõtvalt võib tunda heameelt selle üle, et tulemused on eelmise uuringuga võrreldes paranenud, kuid sellegipoolest on õpetajatel, koolijuhtidel ja koolipidajatel mõtlemisainet küllaga, sest teiste maakondadega võrreldes on tulemused siiski nõrgemad.

PISA on väga hea meetod riigi hariduse taseme hindamiseks, kuid võimalusi on veel – nii on aastati tehtud tasemetöid ning põhikoolis ja gümnaasiumis tehakse lõpu- ja riigieksameid. Viimasel ajal on toimunud aktiivne arutelu selle üle, mida riigieksamid ikkagi mõõdavad.

Riigile on eksameid vaja mitte selleks, et karistada õpilast, vaid näha, kus tuleb õpetajat või kooli rohkem toetada. Riigil aitab see teha haridusotsuseid, arendada õppekava ja õpetajakoolitust. Kool saab infot, kuidas ennast arendada, ning õpilane ja lapsevanem objektiivse arusaama, milline on konkreetsest gümnaasiumist saadud haridus ülejäänud riigi taustal. Kusjuures samamoodi töötab ka PISA, kuid globaalses kontekstis.

Riik ei peaks võtma koolilt õigust otsustada, kas õpilane on valmis kooli lõpetama või mitte – õpilaste areng on toimunud ikkagi õpetajate ja õpilaste koostöös. Seetõttu on kool ja õpetajad selles küsimuses parimad otsustajad. See on ka eksamilävendi 1 punktile tagasi viimise põhjus.

Juba 20. jaanuaril ongi tähtaeg, kui abituriendid registreerivad ennast 2014. aasta riigieksamitele, mis – nagu öeldud – on üks võimalus hinnata meie gümnaasiumide taset. Seekord tuleb kevad veidi teisiti ning seda on ette valmistatud juba aastast 2010.

Nüüd tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks sooritada riigieksam eesti keeles või eesti keeles teise keelena, riigieksam matemaatikas ja võõrkeeles. Peale nende koolieksam ning õpilasuurimus või praktiline töö.

Koolieksami sisu, vormi, toimumise aja, hindamise üle otsustab kool. Õpilane on riigieksami sooritanud ja saab lõputunnistuse, kui ta kogub riigieksamil vähemalt ühe protsendi tulemusest. Kooli lõpetamiseks peavad korras olema ka koolis saadud hinded.

Muutusi pole eesti keele riigieksami korralduses. Eesti keele teise keelena riigieksamil vähemalt 60% saanud noor saab ka eesti keele B2-taseme tunnistuse. Uus on see, et viimased kolm aastat uue õppekava järgi õppinud õpilased saavad valida matemaatika riigieksami puhul kitsa või laia eksamitöö.

Võõrkeele riigieksami puhul on õpilasel kolm valikuvõimalust. Nüüd saab riigieksamina valida Innove vahendatud rahvusvahelise prantsuse, saksa või vene keele eksami.

Teiseks võib sooritada riigi koos­ta­tava inglise keele riigieksami, mille eduka sooritamise korral antakse õpilasele kas B1- või B2-taseme keeleoskustunnistus. Samuti võib õpilane ise sooritada rahvusvahelise eksami näiteks 11. klassis vähemalt B1-tasemele ning siis tuleb 20. jaanuariks esitada lihtsalt selle sooritamise tunnistus.

Jõudu ja jaksu kaheteistkümnendikele eksamiteks ning edu üheksandikele uue PISA tegemisel, mille eeltest toimub samuti alanud aastal. Võrdlus on vajalik, et saada objektiivset tagasisidet, kuid sellest ei pea saama sanktsioonide vahend, vaid indikaator, mis näitab, kuhu rohkem energiat panustada ja toetust suunata ning kust õppust võtta.

See kehtib nii PISA kui ka riigieksamite puhul.