Liigvesi on hävitanud nii aia kui kodutee

13. jaanuar 2014 KÜLLI KRIIS

Kuni veel kusagile ära minna ei ole, ei muuda Urve Kursi koduteed püsivalt kuivaks ka järgmised killustikukoormad.

Suletud kaevandustega aladel aitab liigveest pääseda üksnes vanade kuivenduskraavide kordategemine või päris uue kuivenduse rajamine.

“Tulge siit serva mööda,” juhatab Mäetaguse valla Ereda külas elav Urve Kurs tulijad keset sissesõiduteed laiuvast lombist mööda.

Selle teejupi täiteks on korduvalt  killustikku veetud. Vedas pererahvas ise, vedas vald – viimati oktoobri keskel. Killustik on porimeres  veel üksnes aimatav, enamjagu on maasse neeldunud.

Aias pole pilt põrmugi parem:  teerajad on vee all, harvade lillepeenarde peal ja ümber laiuvad veelaamad, jalgealune muru vajub ja lirtsub. Sekka nähtavaid ja aimatavaid kände vilja- ja ilupuudest, mis vesises maas algul kiiva kaldusid ja lõpuks ümber kukkusid.

Urve Kurs elab selles majas alates aastast 1950. Mäletab suuri ja arvukaid lillepeenraid, viljapuid ja marjapõõsaid, köögivilja- ja kartulimaad.

“Juurikad ostame nüüd kõik linnast, siin ei kasva enam midagi – kuhu ma need peenrad siin teeksin,” viitab ta ümberringi lirtsuvale maale.  “Murutraktorgi jäi siin suvel kinni,” pole asi tema sõnul sugugi üksnes tänavuses eriti vesises talves.

Uputab pinna-, mitte põhjavesi

Urve Kurs peab vee pealetungis süüdlaseks suletud Sompa kaevandust – pärast sulgemist see häda vähehaaval pihta hakkas.

Kurs on mitmel korral vallavalitsusse pöördunud ja sealt on ka kohapeal vaatamas käidud.  Keskkonnaametisse on ta samuti helistanud; sealt öeldi, et maad on vaja kuivendada.

“Ma olen pensionär, kust mul sellise töö jaoks raha võtta?” ei oska ta rohkem kusagilt abi otsida.

Mäetaguse vallavalitsuse keskkonnanõunik Martin Miller on asjaga kursis.

“Probleem pole selles, et vesi maa peale tungiks, vaid pinnavees, mis ei jõua piisavalt kiiresti maasse imbuda. Seal on mullas vahepeal selline horisont, mis vett hästi läbi ei lase. Ajapikku muidugi vesi sealt läbi imbub, aga see võtab aega. Ja kui vanad kuivenduskraavid on kinni kasvanud, siis polegi veel kusagile minna.”

Miller teab, et Kursi naaberkinnistule on kaevatud tiik, mis selle krundi liigveest päästab. Sellisest tiigist võiks abi olla ka Kursi uppuvale aiale. Et nii aed kui juurdepääsutee kuivaks saada, tuleks aga ikkagi kuivenduskraavid korda teha.

Aitab üksnes kuivendus

Mäetaguse vallavolikogu esimees Veljo Kingsep ütleb, et pole Kursi juures ise käinud, aga madal ja vesine olevat too kant küll.

“Eks see maa oli vanasti samasugune, aga kaevandus hoidis vahepeal kuivana. Nüüd on kaevandus veega täitunud ja sellel, mis ma peale sajab, pole kusagile minna,” on temagi seda meelt, et päästab üksnes kuivendamine.

“Usun, et vanade kuivendussüsteemide plaanid on vallamajas olemas. Kõigepealt peaks aga inimene oma krundi peal selgeks tegema, kus need vanad kraavid ja truubid on ja millises olukorras need on. Sealt edasi saab juba arutada, mida ette peaks võtma.”

Kingsepa sõnul pole vald kuivendussüsteemide korrastamisega tegelnud, kui mõne kinni sõidetud truubi avamine välja arvata.  Siiani pole see ka suur probleeme tekitanud, ehkki nüüd, kui ka Viru kaevandus vee väljapumpamise on lõpetanud, võib neid ilmnema hakata küll.

Martin Milleri sõnul on mitmeid võimalusi vanade kuivendusüsteemide korrastamiseks raha taotleda. Algatus peab aga igal juhul tulema hädasolijalt endalt.

“Olen Urve Kursile selgitanud, millest tema probleem tingitud on ja mida oleks vaja teha. Võimalusi, kuidas seda teha, peab inimene ikka ise otsima.”

Miller ütles, et vallavalitsuses ollakse valmis nõu andma nii parima lahenduse kui ka toetuse võimaluste  leidmisel ning aidatakse ka taotlust või projekti koostada.

“Aga initsiatiiv peab ikka inimeselt endalt tulema,” toonitas ta.