Heaolu lakmuspaber

13. jaanuar 2014 

Ida-Virumaal on paarikümne aastaga elanike arv vähenenud ligemale kolmandiku võrra.

Ootused, et languse hoog kohe-kohe peatub, pole seni täitunud. Nagu näitavad äsjased rahvastikuregistri andmed, on miinusmärgiga iga-aastane number hoopis taas kasvuhoogu saanud. Sündide ja surmade suhe on tugevasti kreenis viimaste kasuks, inimesi kolib Ida-Virust ära märksa rohkem, kui siia tuleb.

Kas rahvastiku vähenemine  on probleem, millele tuleks lahendust otsida? Ida-Virumaa on jätkuvalt veel üks Eesti suuremaid maakondi.  Kui need, kes siin elavad, on oma eluga rahul, kas siis on põhjust väga muretseda selle üle, kas siit lahkub aastaga kaks või kolm tuhat inimest? Need, kes ära lähevad, jätavad allesjääjatele uusi võimalusi ja laiutamisruumi.

Ent  tugev elanike lahkumistrend on samas ka nagu lakmuspaber, mis viitab elukvaliteedi puudustele. Kui elukeskkond Ida-Virumaal oleks hea ja normaalse töö leidmine ei valmistaks soovijatele ületamatuid raskusi, siis miks peaks nii palju inimesi on kodukoha hülgama. Pigem oleks pilt vastupidine – siia tahetaks rohkem tulla elama ka mujalt.

Mida vähem inimesi, seda vähem maksutulusid ja kehvemad avalikud teenused.  Kaubanduses on vähem konkurentsi ning kõrgemad hinnad.

Kõik piirkonnad võistlevad omavahel nii investeeringute, turistide kui ka elanike pärast. Elanikke on raske hoida kõigil maakondadel. Häid lahendusi ei ripu kusagil varnas.

Ent Ida-Virumaal on tänu oma suurusele, piirilähedusele, tööstusele, mitmekesisusele ja hulgale paljuräägitud teguritele  siiski pihus veel märksa rohkem trumpe kui mitmetel teistel Eesti piirkondadel. Viimane aeg on need letti laduda.