Arvude eksitav rägastik

27. november 2013 

Statistikaameti kolmanda kvartali palganäitajates paistab Ida-Virumaa justkui tubli keskmikuna.

Võrdluses teiste maakondadega annab keskmine brutopalk 757 eurot kuuenda koha. Aastane tõus on olnud 10,8 protsenti ehk pisut suurem Eesti keskmisest kasvutempost, mis oli 8,8 protsenti.

Samas on halb tõsiasi, et Eesti keskmisest moodustab Ida-Viru palgatase vaid 81 ja Harjumaa omast 71 protsenti. See ei ole väärikas tulemus maakonna jaoks, kus antakse  väärtust riigi peamisele maavarale põlevkivile ning millel on väidetavalt suurepärane tööstuslik, geograafiline, logistiline, turismialane ja-mis-kõik-veel potentsiaal.

Hoopis kehv pilt vaatab aga vastu siis, kui võtta statistikaameti palganäitajate kõrvale maksuameti väljamaksete andmed. Selle põhjal oli mullu Ida-Viru keskmine brutopalk kõigest 483 eurot. Sellist madalat näitajat toetab ka statistikaameti hiljutine uuring, millest ilmnes, et ligemale 30 protsenti Ida-Viru elanikest elab suhtelises vaesuses, mis annab kõigi maakondade seas viimase koha.

Arvude rägastik ja mitmesuguste uuringute tulemused ning nendes kasutatavad metoodikad võimaldavad osaval poliitikul Ida-Virumaa kohta väita täiesti vastukäivad seisukohti. Kui on vaja näidata edusamme, saab žongleerida ühtede näitajatega, kui on tarvis probleemide lahendamiseks raha välja ajada, on sageli otstarbekas maalida teiste arvude abil pilt hädaorust.

Statistika ja uuringud võimaldavad mida tahes. Tark oskab näha tõde nende äärmuste vahel.