Narva jaamad katsetavad kivisöe põletamist

22. november 2013 ERIK GAMZEJEV

Balti elektrijaamas püütakse praegu selgust saada, kas kivisöe ja põlevkivi koospõletamine on nii majanduslikult, tehniliselt kui ka keskkonnamõjude poolest otstarbekas.

Narvas asuvas Balti elektrijaamas käivad katsed, kus püütakse kivisöe lisamisega kateldes ära põletada ka need põlevkivi jäägid, mis praegu jäävad kasutamata.

ASi Narva Elektrijaamad tegevjuhi Tõnu Aasa sõnul ei kasutata praegu ära 100 protsenti põlevkivist, kuna osa sellest ladestatakse pärast rikastusvabriku läbimist koos aherainega mäkke.  “Selles mäemassis on sees mingi protsent energiat, mis jääb aga seni kasutamata, kuna see on nii lahja ja iseseisvalt ei põle,” sõnas Aas.

Esialgu palju küsimusi

Tema sõnul tekkiski idee lisada sellisele materjalile kõrgema kütteväärtusega kütust. “Üks variant ongi süsi, kuna selle kütteväärtus on põlevkivist kaks-kolm korda suurem,” sõnas Aas.

Hiljuti saabus Balti elektrijaama Ida-Siberist esimene proovipartii kivisütt ja nüüdseks on juba mitmeid päevi käinud selle katsepõletamine koos põlevkiviga. “Praegu oleme saanud kinnitust, et see segu põleb meie katlas hästi. Aga järgmised teemad on, millised on sellega kaasnevad heitmed ja majanduslik tasuvus.  Milline on kõige sobivam süsi ja milline optimaalne vahekord põlevkiviga. See on väga paljudest tükkidest koosnev pusle ja praegu ongi meil pigem vaid küsimused ja mitte ühtegi kindlat vastust,” ütles Aas, kes loodab, et selgus, kuivõrd põlevkivi ja söe koos põletamine Narva jaamades on otstarbekas, peaks selguma aasta jooksul.

Ettevõtmise õnnestumine tooks Aasa sõnul kaasa Eesti põhilise maavara põlevkivi parema ärakasutamise. Ta tõrjus väited, et Narva jaamad võiksid põlevkivi kasutamisest sootuks loobuda. “Tänu sellele jääks rohkem põlevkivi õli tootmise jaoks, mis on turul kallim kaup kui põlevkivist saadud elekter,” sõnas ta.

Mitmekesisem kütuste portfell

Selle kõrval on Aasa sõnul elektrijaamadel keskkonnanõuetest tulenevalt vajalik mitmekesistada oma kütuste arsenali. Kui praegu on kasvuhoonegaaside kvootide hinnad oodatust madalamad ja põlevkivienergeetika seisukohast soodsad, siis nii ei pruugi see Euroopa Komisjoni kavandatavaid samme vaadates Aasa meelest jääda. “Me peame juba praegu valmistuma olukorraks, kui kvoodi hinnad tõusma hakkavad. Tuleb katsetada eri kütuseid ja nende segusid, et meil oleksid riiulil sobivad lahendused olemas. Kui hakkame seda alles siis tegema, kui kvoodid on märgatavalt kallinenud, oleme lootusetult rongist maha jäänud,” arutles ta.

Ka järgmise aasta suvel valmiv uus elektrijaam on projekteeritud nii, et seal oleks võimalik põlevkivi kõrval kuni 50 protsendi ulatuses kasutada biokütuseid.

Tõnu Aasa sõnul on küllaltki raske ette aimata, milliseks kujunevad Narva jaamade jaoks järgmistel aastatel  elektrienergia müügi väljavaated. “Lähitulevik on väga udune,” sõnas Aas, sest pole teada, kuidas hakkab mõjutama siinset turgu peagi valmiv Eesti ja Soome vaheline teine merekaabel Estlink-2. “Ilmselt hakkavad mingitel perioodidel meie turgu senisest rohkem mõjutama Norra ja Rootsi hüdrojaamad.”

Uue jaama valmimine Narva jaamades töökohti juurde ei too. Neid võib Aasa sõnul pigem isegi mõnevõrra vähemaks jääda, sest samal ajal tuleb sulgeda vana plokk Balti elektrijaamas. “Eesti elektrijaamas see oht meid enne 2017.-2018. aastat ei ähvarda,” kinnitas ta.