Varandust palju, vaesus suur

5. november 2013 

Me pole jõudnud veel unustada uudist, kuidas Eesti inimeste säästud kasvavad ja varad ületavad kohustusi ning sellest lähtuvalt peaksime me elama aina paremini, kui tuleb riigikontroll oma raportiga, mis kogu eelöeldu kui kaardimajakese kokku kukutab.

Uut pole riigikontrolli öeldus aga justkui midagi. Kes ei teaks, et inimesed lahkuvad maapiirkondadest ja väiksematest linnadest peamiselt Tallinna ja Tartusse, aga ka välismaale, et toimetulekuks paremat palka saada. Kes ei teaks, et väga paljud inimesed elavad suhtelises vaesuses. Ida-Virumaal oli see protsent kaks aastat tagasi 30. Ja kes ei teaks, et meie peaminister  pakatab ikka ja jälle neist teemadest rääkides optimismist ning vuristab peast numbreid, mis peaks justkui tõestama, kui hästi meil ikka läheb.

Riigikontroll ütles välja, et Eesti riigil üldiselt lähebki hästi, aga inimesteni see heaolu ei jõua. Asi on selles, et riigi ja inimeste heaolu ei langegi alati kokku. Kui hüppeliselt kasvab elektri, soojuse, toidu, kütte ja muu hädatarviliku hind, hõõrub riik käsi, sest siis kasvab ka riigile maksudest laekuv rahasumma. Võib tõesti tõsta tippametnike palkasid kas või 100 protsenti ja rääkida, et see ei ole üldplaanis riigile suur kulu.

Ent enamik inimesi töötab erasektoris, kus omanikud on valmis tõstma palku vaid viimases hädas. Aga tundub, et see viimane häda on juba päral, sest miks muidu on tööandjad nõustunud miinimumpalga tõusuga uuest aastast ning aina rohkem ettevõtteid tunnistab, et palgatõusu surve aina kasvab.