Enim noori õpetajaid asus tööle Mäetagusel

29. september 2013 SIRLE SOMMER-KALDA

MÄETAGUSE VÄRSKE VERI: Toomas Valdre, ees vasakult Maarja-Liisa Toost, Heldi Aia, taga vasakult Ada Kiipus, Maarika Laanemäe, Kirsti Hindreus, Kristel Reino.

“Praegu tunnen küll, et kool on koht, kus ma peaksin olema,” kinnitas Kirsti Hindreus, üks 14 noorest inimesest, kes alustas sel sügisel oma õpetajakarjääri mõnes Ida-Viru koolis ning oli eile palutud omavalitsusliidu ja maavalitsuse vastuvõtule.

Traditsioonilisele tänuüritusele kutsutud noorte õpetajate arv on viimastel aastatel varieerunud 3 ja 12 vahel. Sel aastal õnnestus Ida-Viru koolidel (välja arvatud Narva) meelitada klasside ette lausa 14 uut inimest. Neist 4 saavad oma koolmeistri ristsed Mäetaguse põhikoolis.

Vastne loodus- ja inimeseõpetuse õpetaja  Heldi Aia leidis, et pärast viit aastat keskkonnaametnikuna töötamist võiks edasi liikuda. “Mul said seal kõik projektid läbi, aga põhiline oli ikkagi see, et töö on kodu lähedal. Kuna loodusõpetus ja see piirkond on mulle südameasi, siis oli soov panustada just Mäetaguse valla noortesse.”

Kui Aia annab tunde tavaklassides, siis Tallinna ülikoolis klassiõpetajaks õppiv Kirsti Hindreus teeb üks ühele õpet: tal on ainult üks õpilane, kes jääks tavaklassis jänni, aga nüüd õpib ise ega sega teiste tundi.

“Praegu tunnen küll, et see on koht, kus ma peaksin olema. Meil on siin üsna nooruslik kollektiiv ning kõik õpetajad on hästi aktiivsed ja teevad õpilastega huvitavaid asju. Mäetaguse koolis ei oodata, et sa teed natukene rohkem, kui peab, vaid päris palju rohkem peab tegema, aga see ju viib edasi,” rääkis Hindreus.

Noorele õpetajale on sümpaatne, et olulisel kohal on õpilastes individuaalsuse ja ettevõtlikkuse arendamine, et nad oleksid valmis ise võimalikult palju mõtlema, tegema kaasa ja pakkuma välja, mida võiks teha.

Aktiivsete pealekasv

Sama kinnitas uus huvijuht ja ettevõtliku kooli koordinaator Maarja-Liisa Toost. “Siin on hästi aktiivne õpilasesindus, mina pigem koordineerin, aitan ja annan nõu, kui vaja. Kuna ise olin kunagi samasugune hull aktivist, siis on hea vaadata, et pealekasv on olemas. Need kolm nädalat, mis siin olnud olen – paremat kohta ei oska soovida.”

Kokku tuli Mäetaguse kooli sel sügisel 7 uut töötajat, neist 3 teistest koolidest. Kooli psühholoog Ada Kiipus on varem töötanud Türi majandusgümnaasiumis ja Aravete keskkoolis, aga Mäetaguse ahvatles võimalustega, mida keskmisel Eesti koolil pole võimalik pakkuda.

“Mul on siin suur meeskond, kuhu kuuluvad kolm eripedagoogi, kaks sotsiaalpedagoogi, kaks logopeedi ja psühholoog. Tänu sellele toimub ka probleemide märkamine ja reageerimine hulga kiiremini. Siin on loodud kõik võimalused, et lapsel oleks turvaline koolis käia, ning õpetajal ja lastevanematel on, kelle poole pöörduda.”

Direktor Tarmo Valgepea arvas, et Mäetaguse tugimeeskond võib olla õpilaste hulka arvestades Eesti suuremaid. “Kardan, et nii suurt mujal tavakoolides ei ole, teades, kui palju see maksab ja milline on koolide rahaline olukord. Mäetagusel on see ressurss olemas ja see on pandud lastesse.”

Missioonitöö 

Õppealajuhataja Tatjana Ait ütles, et 7 uut töötajat väikeses maakoolis ei tähenda verevahetust. “Meile tuleb inimesi juurde. Need on üksikud, kes on viimasel ajal lahkunud.”

Näiteks saadi sel aastal eraldi kehalise kasvatuse õpetaja poistele, keda varem ei olnud. Psühholoogi on otsitud kolm aastat. “Eesti õpetajate tööturul on katastroofiline olukord. Seda räägivad kõik. Õpetaja on ju missioonitöö, siia peaks olema tung, et saaksime võtta ainult paremaid, kelle tahtmine on kõige suurem. Aga saame valida nende seast, kes tulevad, ja tutvustada neile oma väärtushinnanguid,” tõdes Valgepea.

Personali on Mäetagusel lapse kohta rohkem seetõttu, et klassis on kaks klassiõpetajat – nii sujub eesti ja vene emakeelega laste koos õppimine paremini. Klassiõpetajad on esimesest kuuenda klassini tavalise nelja aasta asemel.

Kui tavaliselt veavad pikapäevarühma klassiõpetajad, siis Mäetaguse koolis on selleks palgatud eraldi inimesed. “Meie printsiip on, et õpetajatele koormust üle 18 tunni ei anna, muidu nad lihtsalt kustuvad ära ega suuda lapsi inspireerida. Nii võtsime pikapäevarühma ressursi klassiõpetajatelt ära ja vabastasime põhitööks,” selgitas Valgepea.

Põhitöö hulka loetakse ka omavaheline suhtlemine ja koostöö, sest aineülesel õpetamisel teisiti ei saa. “Uus õppekava ütleb, et õppeprotsess on efektiivne sel juhul, kui õpilane saab näha tervikpilti. Õpetajad peavad oma tunni üles ehitama niiviisi, et teevad koostööd. Võtsime eelmisel aastal eesmärgi, et 50 protsenti õppekavast peab olema lõimitud ehk teistega koostöös. See on väga suur katsumus, sest õpetajad peavad teistmoodi tööd tegema,” rääkis koolijuht.