Kartul tuleb tänavu kallimalt kätte

16. september 2013 KÜLLI KRIIS

Aastatagusega võrreldes on muutunud nii hinnad kui Vendi talu müügileti asukoht: Jõhvi turul seda enam pole, küll aga saab selle talu toodangut osta laupäeviti taluturult.

Sel aastal on ilm küll põllumeest soosinud, ent üldine hinnatõus kergitab ka köögivilja hinda.

“Tänavu kevadel oli väetis kallim, kütus on kallim, taimekaitsevahendid on kallimad,” loetles Vendi aiandustalu peremees Aare Vent põhjusi, miks ta kartulikilo eest mulluse 25 sendi asemel nüüd 30 senti küsib.

Talvel tõuseb hind veelgi, sest ventilaatorid, mis kartulil hoidlas säilida võimaldavad, söövad päris kõvasti elektrit.

Kartul suur ja puhas

Selle aasta saakidega on Vent rahul. Vähemalt nendega, mis juba koristatud või mille koristamine praegu käsil.

“Kartul on ilus, saak jääb ilmselt 30-40 tonni vahele. Suuri mugulaid on palju, mädaplekke ei paista olevat, nii et peaks hästi säilima ka. Kartul tahab sooja ja seda oli tänavu palju. Vihma oli siinkandis erinevalt lõunapoolsetest maakondadest piisavalt, samas mitte liiga palju, nii et lehemädanikku ei tekkinud. Suurema saagiga on ainuke häda, et rohkem tuleb rohelist kartulit – mugulad hakkavad maa peale kasvama.”

Sortidest küsivad ostjad kõige rohkem “Laurat”, see meeldib Vendile endale ka.  Uuematest sortidest kiidab ta “Birgitit” ja “Rosagoldi”; viimane olevat Lauraga võrreldes aga  koristamise ja säilitamise suhtes vähe õrnake.  Tänavune aasta neil sobis ja saak on korralik.

Kartuliga ühtaegu käib peedikoristus, nädala lõpuks saavad need viljad salve ja siis on järg kaalika käes. Kapsas jääb viimaseks, seda võetakse praegu just nii palju, kui tellimusi on, mitte veel säilitamiseks.

Porgandi ja küüslauguga kehvasti

Juba mullu sügisel rääkis Aare Vent, et porgand kippus kangesti haruliseks kasvama – tavapärase paari tonni asemel oli seesugused kolm korda rohkem.

Tänavu on veel hullem – haruliseks on kasvanud peaaegu kõik porgandid.

“Ei teagi, mis seda põhjustab,”  ütles Vent, et asjatundjad on süüdlaseks pakkunud vaheltharimisega tekkinud kahjustusi. “Uus vaheltharija on mul küll, aga hästi ikka ei usu, et asi selles on.”

Kuna seesugused porgandid müüki ei lähe, pole kindel, kas neid üleski tasub võtta.

“Kui muud tööd aega jätavad, eks siis koristame ja kingime näiteks loomaaiale. Kas ma järgmisel aastal üldse porgandi maha panen, seda ei ole veel otsustanud. Juba tänavu vähendasime pinda, sest porgandi hind on aasta-aastalt kukkunud ja suurelt kasvatamine ei tasu enam ära.”

Sibul andis hea saagi ja see on juba peaaegu mahagi müüdud, küüslauk seevastu oli vilets.

“Talvitus küll ilusti, aga kasvuajal jäi niiskust väheks. Kui sibulale kuiv meeldib, siis küüslauk tahab rohkem vett. Vahetame nüüd sordi ka välja; kaks aastat kasvatasime ühte Prantsuse sorti, mis kasvatab hästi suure sibula, mitu rida küüsi kasvab peale, aga meie kliimas paraku kasvab teine mugul varre sisse. Tänavu paneme vana ära proovitud Leedu sordi maha, sellega on asi kindel.”

Järgmisel aastal kastma

Kui tellitud kastmissüsteem oleks lubatud ajal, st kevadel, kohale jõudnud, olnuks vähemalt küüslaugusaak kindlasti kopsakam. Nüüd on süsteem päral ning järgnevatel kuivapoolsetel aastatel loodab Aare Vent sellega olulist saagilisa saada.  Kogemus on tal kunagises Kohtla-Järve sovhoosis agronoomina töötatud ajast olemas: seal kasteti köögivilja 70-80 hektaril.

Vendil on plaanis kasta kaheksat hektarit. Just nii suur põld on tal ette valmistatud, sinna pannakse sügisel maha küüslauk ning kevadel kogu köögivili ja ilmselt ka varajane kartul.

“Vett hakkan võtma jõest; muidugi on selle jaoks luba vaja ja ressursitasu tuleb ka maksta. Puurkaevu vett kasutada, nagu seda sovhoosi ajal tehti, ei tuleks nüüd enam kõne allagi.”