Maisipõllud tõotavad head saaki

8. september 2013 KÜLLI KRIIS

Kaks aastat tagasi koristati Revinos maisi oktoobri esimestel päevadel, tänavu usutakse sellega septembris valmis jõudvat.

Kui tavaliselt koristatakse maisi oktoobri alguses, siis tänavused ilmad on selle kultuuri varem valmis küpsetanud ja Maage talus alustatakse koristamist juba tuleval nädalal. 

“Older Grupi mees käis mul eile siin vaatamas ja ütles, et oodata pole midagi, tuleb koristama hakata,” rääkis esimest aastat maisi kasvatav Maage talu peremees Uudo Mesi.

Et peremehel endal veel selles valdkonnas kogemusi eriti pole, küsib ta teadlastelt ja kogenud maisikasvatajatelt nõu. “Older murdis põllul tõlviku pooleks ja ütles, et kui seemnetest kaks kolmandikku juba kollased on, siis on õige aeg käes. Maisiproovid võtsid nad ka, sellest saab teada, kui suurt saaki hektarilt võib loota ja kui palju maisis tärklist on.”

Koristamisega hiljaks jääda ei tohi, teab Mesi: “Siis läheb tera kõvaks ja loom ei saa sellest jagu; tera läheb tervelt läbi ja loom ei saa sealt midagi kätte. Maisil ju tera see väärtus ongi.”

Kahejalgsed “kahjurid”

Maage talu 20 hektarit maisi külvasid kevadel osaühingu Revino mehed, kel tänavune on juba kümnes aasta maisi kasvatada.

“Olen neist põldudest mööda sõitnud ja autoaknast paistis küll ilus mais olevat,” ütles Revino juhatuse liige Margo Pärtna.

Revino enda 114 hektaril kasvava maisi koristamine jääb tema sõnul septembri lõppu: “Enam-vähem küps on juba küll, aga üleküpsemist pole karta. Eks Maage talu asub meiega võrreldes lõuna pool ja Peipsi-äärne kant on natuke soojem ka. Praegu on olulisemaid asju teha, neljas niide rohusilo tuleb lõpetada.”

Kaugemale nihkuv koristusaeg ohustab Revino maisipõlde pigem kahejalgsete “kahjuritega”, kes ei piirdu üksnes tõlvikute korjamisega, vaid ka maisivarsi pahatahtlikult maha sõtkuvad ja murravad. Tänavuse kohta Pärtna veel ei tea – pole põlde läbi käinud -, aga eelmistel aastatel olnud põldudel nagu UFOde maandumislaigud – kohad, kuhu autoga sisse oli sõidetud.

“Maisivars on ju üksnes mass, kõhutäide – energia tuleb tõlvikust,” arvab Pärtna, et nõnda tekitatud saagikadu on ehk paari protsendi kanti. “Hullemini mõjub teadmine, et nii tehakse – peaks olema juba harjunud, aga hinge kriibib ikka.”

Koristus ostetakse teenusena

Maage talu maisi tuleb koristama tuttav Järvamaa talunik.

Uudo Mesi sõnul võiks ka Baltic Agrost teenuse tellida, aga sealne tehnika on temale liiga võimas: “Koristab 30 hektarit päevas, aga mina ei jõua nii palju korraga vastu võtta. Kahe päeva peale jagatuna on minule paras.”

Revinol on leping just nimelt Baltic Agroga, kellega iga nädal suheldakse, et koristama tellimine ootamatult ei tuleks.

“Endale tasuks koristustehnika soetada võib-olla siis, kui 200 hektaril maisi kasvataksin. Tegelikult saaks tavalisele rohusilokombainile ka eraldi maisiheedri juurde osta, aga uut osta ei jaksa ja kasutatud asja on riskantne osta,” rääkis Pärtna.

Koristust vihm ei sega 

Uudo Mesi loodab maisist head saaki: “Mul on hea kerge liivamaa, mis maisile just sobib – mais on ju kõrbetaim. Oskajad mehed külvasid, läga sai antud, korralikult haritud, mullatud ja umbrohutõrje tehtud, ilm oli ka soodne – paremini enam minna ei saa. Maisisilol peab kõrval olema ka väga hea proteiinirikas rohusööt; siloproovide vastust pole ma veel saanud, aga arvan küll, et see on mul hea.”

Margo Pärtna saaki ennustada ei söanda: “Loodan, et see kogus tuleb ära, mida ma plaanisin. Enne mingeid numbreid välja ei ütle, kui saak salves.”

Seda, et vihm koristust segada võiks, ei pelga kumbki maisikasvataja. Maage talu liivastel maadel pole karta, et masinad põllule ei pääseks või ratastega silo sekka pori tooksid.  Revino jaoks tähendaks koristusaegne vihm lisatööd üldkasutatavate teede harjamisel ja puhastamisel, silole ei mõjuks see kuidagi.