Olümpiavõitja värbas idavirulasi lastele annetama

23. august 2013 SIRLE SOMMER-KALDA

SOS lasteküla hea tahte saadik Kristina Šmigun-Vähi tutvus eile eluga Narva-Jõesuu SOS lastekülas ning kutsus liituma sõprade klubiga, kuhu kuuluvad püsiannetajad.

Kristina Šmigun-Vähi rõhutas eile Narva-Jõesuu SOS lasteküla väisates, et ka mõneeurone igakuine annetus võimaldab vanemliku hoolitsuseta lastel saada osa arendavast huvitegevusest.

Kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi veab hea tahte saadikuna SOS lasteküla Eesti ühingu sõprade klubi, kuhu kuulub üle 500 püsiannetaja. Igakuise annetuse tegijad on eriti väärtuslikud, sest ühekordsed rahakogumiskampaaniad on kulukad, märkis ta.

Praegu tuleb SOS lasteküla Eesti ühingu eelarvest ligemale pool riigilt ja omavalitsustelt ning ülejäänu moodustavad nii välismaised kui Eesti ettevõtete ja eraisikute annetused. Peamiselt kulub heategevusest saadud raha Keila, Põltsamaa ja Narva-Jõesuu SOS lasteküla kasvandike huvihariduseks.

“Põhitoetajad on 30-45aastased naised. Kui annetad kas või 1 või 5 eurot kuus, aitad juba kaasa ja oled klubis, kuuludes kuhugi ja saades osa klubi tegemistest,” märkis Šmigun-Vähi.

Kunagine tippsuusataja alustas koostööd SOS lastekülaga 2003. aastal, kui ta valiti aasta parimaks sportlaseks ja tuli otsustada, milliseks heategevuseks annetada auhinnaraha 10 000 krooni. “Kuna minu suurtoetajad olid selle organisatsiooniga seotud ja usaldasid seda, siis läks kuidagi loomulikult. Ostsime selle raha eest suusavarustust ja lapsed olid väga rõõmsad.”

Oskus jagada

Sportlasele avaldas muljet, et lapsed kasvavasid peremajades koos pereema ja -isaga. “Kutsusin ka oma ema vaatama, et see pole üldse see, mida sa lastekoduna ette kujutad. Mäletan, et omal ajal viis ema meid õega Elva lastekodu vaatama. Me ei osanud oma asju hoida ja ta tahtis lihtsalt näidata, kuidas mõned lapsed elavad, et me oskaks hinnata seda, mis meil on.”

Šmigun-Vähi hindab seda kogemust siiani kõrgelt. “Mäletan, et õde tuli koju ja ütles nii armsalt: “Aga mul on kaks paari kummikuid, anname ühed ära.” Loovutasime ka osa mänguasju, sest meil polnud nii palju vaja. Ema pani meid mõistma, et on lapsi, kes vajavad midagi, mis sul on olemas ja mida sa pead enesestmõistetavaks. Ja mida sul on samas üle ning võiksid teistega jagada.”

Oma 5aastast tütart Victoria Krisi pole ta veel lastekodulaste maailmaga tutvustanud, aga ei kavatse teda ka sellest eemal hoida. “Mõtlesin, et järgmisel kevadel võtan ta lasteküla laupäevakule kaasa. Arvan, et ei pea sellega rohkem ootama, muidu läheb liiga isekaks kätte ära ja on ainult mina-mina-mina. See avab silmad, et ei ole ainult sina ja maailm.”

Vajab tutvustamist

Šmigun-Vähi loodab kasvatada sõprade klubi ridu ka Ida-Virumaal, kus praegu on kümmekond püsiannetajat. “Saan täiesti aru, et on perekondi, kes on niigi raskustes ja mõtlevad, kuhu ma veel raha ära annan. Aga on inimesi, kes elavad väga hästi ja võib-olla pole siiani leidnud usaldusväärset kohta, kuhu annetada ja kus igast annetusest hoolitakse.”

SOS lasteküla Eesti ühingu rahakogumiskampaaniate korraldaja Kadi Sumbergi sõnul on eesmärk, et iga kogukond toetaks oma lapsi. Praegu rahastatakse Narva-Jõesuu laste huviharidust, aga ka näiteks purunenud kodutehnika asendamist peamiselt pealinlaste annetustest.

Sumberg märkis, et avatud uste päeva kutse saadeti 150 kohalikule ettevõttele, aga kohale tuli ainult kaks. “Eks omaksvõtmine võtab aega ja küsijaid on palju. Tuleb mõelda, kuidas end siin piirkonnas paremini tutvustada.”

SOS lasteküla Eesti ühing kuulub rohkem kui 130 riigis tegutsevasse rahvusvahelisse organisatsiooni. Narva-Jõesuu SOS lasteküla avati eelmisel aastal ja praegu elab kuues vastvalminud peremajas 37 last.