Võimas metselukas asus Purtse jõe kaitsele

14. august 2013 TEET KORSTEN

 

Marko Atso: "Mõni väidab, et ei kasuta põhimõtteliselt ja mitte kunagi suurkorporatsioonide asju - näiteks ei joo Coca-Colat, sest on nii üdini öko. Siis, palun, ära kasuta ka Apple'i Maci, sest seegi on jube populaarne."

Kuna Purtse jõe kaitsele on asunud nii võimas jõud kui Metsatöll, kelle albumi “Lahinguväljal kohtume, raisk!” olevat kinkinud näiteks president Ilves idanaabri presidendile, on looduse saastajail põhjust väriseda – ulg tuleb! Põhjarannik pöördus Metsatöllu trummari Marko Atso poole, saamaks lähemat teavet, mis elukas see töll ikkagi on.

Tundub, et Metsatöllu võiks tutvustada ka seni ilmunud albumite nimede järgi – nii kõnekad on need: “Terast, mis hangund me hinge”, “Hundi loomine”, “Ussisõnad”, “Hiiekoda”, “Sutekskäija”, “Lahinguväljal näeme, raisk!”, “Raua needmine”, “Veelind”, “Iivakivi”, “Suured koerad, väiksed koerad”, “Kõva kont”, “Äio”, “Kivine maa”, “Ulg” ja “Tuska”.

Kindlasti on need plaadinimed kõnekad. Samuti on iga meie loo tekst väga läbimõeldud ja kirjutatud nii, et iga inimene, päritolust olenemata, võib ennast sellega samastada. Me ei püüa kunagi õpetada. Meie sõnum kõikidel plaatidel on ajatu – laulame asjadest, mis olid tuhandeid aastaid tagasi, on ka nüüd või vähemalt peaksid olema. Tekstid on eesti-, inglis- ja soomekeelsena kodulehel üleval – inimesed üle maailma võivad nendega tutvuda. Ja me näeme välja nii, nagu näeme; nagu mehed näevad. Vaadake tänapäeva poistebändide fotosid – mind isiklikult ajavad need öökima.

Kui aga peaksid ise oma bändi mõne lausega iseloomustama, kuidas seda teed? 

Oleme täpselt need, kes oleme, me ei püüa kellelegi meeldida. Kui see muusika kellelegi meeldib, on väga hea, kui ei meeldi, meid ei huvita. Kogu bändi olemus ongi selline, et laulame ausatest asjadest, nagu õiglus, julgus, ausus. Need asjad on alati veidi tähtsamad kui poliitika või hetke olmeprobleemid.

Kuuldavasti kinkis president Ilves Venemaal soome-ugri kongressil viibides tollasele selle maa presidendile Medvedevile sõnadega “Kuuldavasti teile meeldib Deep Purple” teie plaadi “Lahinguväljal näeme, raisk!”.

Olen sellest kuulnud. See on ju lahe! Plaat on plaat. Meil on lahe president ja tõenäoliselt tegi ta õigele inimesele õige kingi. Meil on kõikidel plaatidel kaasas ka ingliskeelsed tõlked. Anname aastas keskeltläbi sada kontserti ja neist 70 leiavad aset välismaal. Me lihtsalt peame tõlgete kaudu inimestele selgitama, millest laulame. Me laulame ju eranditult eesti keeles.

Tead sa, palju teil Venemaal – lisaks Medvedevile – austajaid on? 

Tean küll. Facebooki sõprade järgi umbes 800 (naerab).

Aga Venemaa tuuri pole teil veel olnud? 

Olen Venemaa 1990. aastate alguses ühe teise bändiga läbi sõitnud. Lähiajal on plaan Metsatölluga seal paar kontserti teha. Alustama peaks Peterburist ja Moskvast. Läheme soojendame mõnda suuremat bändi alustuseks ja teeme kaks kontserti kahekümnetuhandeses saalis. Töö sel suunal käib ja arvatavasti järgmisel kevadel lähme. Tavaliselt mõtleme kolm-neli aastat ette.

Seoses Venemaaga meenub, et Narvas võeti teid tänavu mais ootamatult vastu – teie bussile pandi tuli otsa…

Seal oli tegemist ühe ahviga, kes pani tule otsa nii meie bussile kui ka kohalikule turvafirma autole. Viimane fakt on meedias osavalt maha vaikitud, arvan, et tean ka, miks. Kokkuvõttes ei muuda see suurt pilti, läheme esineme Narvas järgmisel aastal kindlasti uuesti. Ja ahvid saavad alati oma teenitud palga.

Hortus Musicuse peakorter on Tallinna vanalinnas keskaegses atmosfääris, näiteks alles leiti nende naabruses keldrist keskaegne king. Kuhu Metsatöll sarnaselt sobib?

 

Me sobime keset metsa asuvasse tallu lugusid kirjutama. Oleme proovinud ja see toimib.

 

Keskaegne king kingaks, aga sina leidsid neli aastat tagasi oma talus Läti piiri lähedal tiiki kaevates paraja õuna suuruse salapärase metallist objekti, mis hiljem osutus keskaegse sõjanuia osaks. Kuidagi väga metsatöllulik!

Oleme näiteks oma viimase plaadi seal Harglas lindistanud, kust mu tuttav selle junni leidis. Just nädal aega tagasi tulime taas sealt muusikat tegemast. Tõstsime pinnast ühest kohast teise ja nii see asi maapinnast välja ilmus. Objekt vedeles aasta aega, kuni üks ajaloohuviline hakkas midagi kahtlustama, viis selle ekspertiisi ja siis selgus, et tegu on haruldase leiuga, nuiapeaga 12.-13. sajandist, millist varem Eesti alal pole leitud. See võis kuuluda mahalöödud Vene väepealikule. Ese oli seal ja ootas, mil ta üles korjatakse. Annetasin nuiapea muuseumile.

Kas sulle endale meeldib teleseriaal “Tuulepealne maa”, mille signatuur on teie oma? 

Ütlen ausalt: mul pole aega telekat vaadata, sest tegelen niigi saja asjaga, ja pole kahjuks ühtegi seriaali osa näinud. Vaba aeg vaikuses on mulle kõige parem asi. Lugu küsiti neli-viis päeva enne “Tuulepealse maa” esimese osa eetrisse minekut. Lugu hakkas filmis oma elu elama.

Mu arust on “Metsatöll” tabanud sügavalt eestlase olemust ja annab seda edasi. Milles see olemus sinu arvates seisneb?

Kõik eestlased, ka need, kes käivad välismaal, peaksid olema uhked, et nad on eestlased. Kui vaadata, kui vähe meid on ja kui targad on eestlased; kui kannatlikud nad on olnud, ja eestlane saab hakkama olukordades, kus peaaegu kõik muude rahvuste esindajad jääksid lihtsalt jänni. Peaks käima nina püsti ja ütlema, et oled Eestist. Keegi ei peaks kunagi seda häbenema.

Samas – liigne uhkus lõpeb ju halvasti? 

Need, kes ei süüvi teemasse, arvavad, et tegu on natsionalismiga. Patriotismi annab tõlgendada mitmeti. Patriotism ei ole kindlasti võõra maa sümboolika kummardamine, sõna ise juba ütleb seda, ja vahel aetakse need asjad segamini. Üks asi on olla Eesti patrioot ning teine ajada pea kiilaks ja taguda jalaga prügikaste.

Kuidas on läinud nii, et Metsatöll on saanud Purfesti peamiseks esinejaks läbi aja? Tänavusel neljandal festivalil osalete juba kolmandat korda… 

Miks me üldse hakkasime seda asja tegema, oli tunne, et Purtse jõgi justkui kedagi väga ei huvitanud. Näiteks see, et jõe põhi on kohati tõrvaga kaetud ja polegi nagu õieti kellegi asi, mis seisus see jõgi on ja sellest levib ebameeldivat haisu või jalg võib jõkke minnes tõrvaseks saada. Kas keegi peaks selle vana sopa sealt jõest välja tõstma, peaks jääma spetsialistide otsustada. Aga ma arvan, et kui kohalikud inimesed peavad elama kõrvuti suurte keemiatööstustega, mis tänu põlevkivikeemiale on Eesti majanduse üks tugisambaid, siis võiks needsamad ettevõtted või riik vastavalt ka panustada keskkonna puhtusesse.

Peeglisse võiks vaadata nii riik kui ettevõtted, kelle kasumid on üüratud. Ülejäänud Eesti võiks lõpetada ninakirtsutamise ja saada lahti suhtumisest, et vastik Ida-Virumaa ainult roojab ülejäänud kena ja kaunist Eestit. Keegi ei saa tutakat vastu nina, kui siia satub, nähakse, et hoolimata kogu tööstusest ei hiilga kohalikud pimedas. Vastupidi, siinsed inimesed on sallivamad ja tolerantsemad kui mujal Eestis. Gerli Romanovitš helistas mulle mõned aastad tagasi ja palus kokku panna festivali programmi. Sestap panin õla alla, sest mul läheb vaid mõni minut iga bändi ja olulise detaili paikapanekuks. Veel oleme Metsatölluga korraldanud tuuri Eesti hiite kaitseks.

Saan aru, et niinimetatud maausk ei olegi mingi religioon, vaid on tarkus ja olemise viis? 

Sõnu “religioon” ja “Metsatöll” ei tohiks ühes lauses kasutada. See ongi olemise- ja eluviis ning uskumus, milles ei pea alati surmtõsine ja õigeusklik olema. Fanatism milleski muutub mingil hetkel inimesele endale ebamugavaks. Mõni väidab, et ei kasuta põhimõtteliselt ja mitte kunagi suurkorporatsioonide asju – näiteks ei joo Coca-Colat, sest on nii üdini öko. Siis, palun, ära kasuta ka Apple’i Maci, sest seegi on jube populaarne.

Mis on sinu isiklik kultuuri definitsioon? 

Kultuuri on läbi aja kandnud muusika ja sport – kõik ülejäänu on teisejärguline ja kedagi väga ei huvita. Ka rahvaid ühendavad muusika ja sport ehk siis meelelahutused. Need on valdkonnad, millega võiks Eesti riik rohkem tegeleda. Kui mõni välismaa sõber küsiks minult soovitust kümne Eesti bändi kohta, kelle lood sobiksid minu maiste järgi kogumikule, siis praegu on sellise kogumiku koostamise võimalus juba olemas. Kümme aastat tagasi oleks parem olnud mitte midagi anda. Tunnustan muusikuid, kes teevad muusikat muusika pärast.