Uljaste taaskalastamine teeb kalapüügivõistlustesse pausi

28. juuni 2013 KÜLLI KRIIS

Enne kui Uljaste järve kalu juurde viia, tuleb selgeks mõelda, kuidas neid esialgu püüdjate eest kaitsta.

Uljaste järve on kalu mõtet asustada siis, kui neile jääb seal aega kohaneda ja kasvada ning kalastajad neid kohe välja püüa. 

Mullu suvel lõid Viru Keemia Grupp, Sonda vald ja maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut käed, et rikastada kolme-nelja aastaga Uljaste järve kaladega sedavõrd, et püüdjatel oleks tõesti huvi sinna püüdma minna.

Limnoloogiakeskuse teadlaste tehtud uuring tõestas, et järve vee hapnikurežiim on hea ja põhjaloomastik piisavalt rikkalik, et sinna tasuks linaskit, haugi ja särge asustada.  Tegevuskavas nähti ette, et juba tänavu kevadel asustatakse Uljastesse kalamajandis kasvanud 200 linaskit ja hilissuvel 1000 ettekasvatatud haugi, lisaks kogutakse kevadel lähikonna veekogudest kuni kakssada kilo särge, et Uljaste järve särje arvukust suurendada.

Tänini pole neid plaane teoks tehtud.

Kaladele aega kasvada 

“VKG-l projekti peamise rahastajana tekkis kartus, et kui kalad järve lasta, siis püütakse need kohe ka välja ning kõigepealt tuleb tagada, et seda ei juhtuks,” peab Sonda vallavanem Andrea Eiche seda igati mõistlikuks seisukohaks. “Otsime võimalusi, kuidas tagada, et järve lastavad kalad jõuaksid enne väljapüüdmist kohaneda ja kasvada.”

“Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudilt tellitud uurimistöö näitas, et enamik proovipüügil saadud kalu on suhteliselt noored ja väiksed, kuigi toidubaas oli küllalt rikkalik. Sellest järeldati, et järve kalavaru on üsna suure surve all. Et järve asustatud kalu noorena kohe välja ei püütaks ehk kalastik saavutaks taastootva mahu, on mõistlik kaasata vald ja keskkonnainspektsioon, et leida selleks ühiselt meetmed,” põhjendas VKG otsust ettevõtte pressiesindaja Liina Reinsaar.

Tulevikus ka vähke 

Eiche sõnul oleks abi sellest, kui keskkonnainspektorid järve äärde aeg-ajalt reide teeksid ning kalastajaid – ja nende püütud saaki – kontrolliksid, et kõik ikka seadusega kooskõlas oleks ja alamõõdulisi kalu välja ei püütaks. Ka abipolitseinikud võiksid kontrollimisel kaasa lüüa.

“Püük Uljastel ei ole tegelikult liiga suur, nii palju neid püüdjaid ka ei ole, aga lihtsalt järves on kala vähe,” märkis ta.

Järve kalastajatele päris kinni panna pole kindlasti kavas, küll aga tehakse pärast kalade sisselaskmist paariks aastaks paus populaarsele kalapüügivõistlusele.

“Tänavusuvise võistluse teeme veel kindlasti ära, aga näitame head eeskuju ja paadiga selle võistluse ajal enam järvele ei lähe,” rääkis Eiche. “Sügisel laseme loodevasti juba kalad järve ja siis peame võistlustega vahet, kuni kalad kasvavad.”

Eiche meenutas, et kaks aastat tagasi asustas vald koos keskkonnaametiga Uljaste järve päris palju noori vähke. Mullu järvel välitöid teinud teadlased ei saanud proovipüügiga aga ainsatki vähki kätte, ehkki varasematel proovipüükidel on neid leitud küll.

“Võib-olla olid need vähid veel nii väikesed, et ei jäänud võrku. Või olid nad sel ajal peidus,” ei taha Eiche hästi uskuda, et järves elutsevad röövkalad haug ja ahven kõik noored vähid õnneks on võtnud. Kindlasti tahetakse teadlastega aru pidada, kas vähke oleks mõtet Uljastesse tulevikus juurde asustada.  See oleks aga juba järgmise projekti teema.