Eesti 100. sünnipäeva tammeistutus sai alguse Kiviõlist

3. juuni 2013 GERLI ROMANOVITŠ

Kampaania, mille tulemusena peaks Eesti 100. sünnipäevaks kerkima üle maa uusi tammesalusid, parke ja alleesid, sai eile alguse Kiviõlis, kus lapsed esimesed väikesed tammehakatised mulda panid, et need siis viie aasta pärast nende õigele kasvukohale ümber istutada.

Reedel sai Kiviõlis stardi algatus, tänu millele peaks Eesti 100. sünnipäevaks üle riigi istutatama 100 tammepuust koosnevad salud, pargid või alleed, mis on alguse saanud laste enda korjatud tammetõrudest. 

Reedel panid Kiviõli 1. keskkooli kaks teise klassi paralleeli-  a ja c – kooli juurde aeda maha 17 esimest tammeistikut, mis on kasvatatud nende endi sügisel korjatud tõrudest. Need 17 tamme on esimesed, mis viie aasta pärast üle Eesti maha istutatakse, et juubelisünnipäeval saaks maa sadakonna tammiku võrra rikkamaks.

Õnnestunud algus

Riigikatseleist alguse saanud algatuse raames korjasid eelmisel aastal neli Eesti kooli tammetõrusid, millest talve jooksul kasvatati ise väikesed tammehakatised. Kiviõlis mulda pandud tõrudest hakkas kasvama 17 ja need leidsid endale ajutise kasvukoha kooli aias. Sügisel tammetõrude korjamise ja kasvatamise aktsioon jätkub ning juba järgmisel kevadel peaks istikute arv kasvama sajani. Just nii palju puid peaks Kiviõli lapsed viie aasta pärast, vabariigi 100. sünnipäeval, oma kodulinna maha istutama.

Pilootprojektis osalevast neljast koolist läksid tammetõrudest reaalsed taimed kasvama kahes, üks neist on Kiviõli kool, kes kasvatab oma tammesid allee jaoks, mis peaks hakkama ääristama linna planeeritud promenaadi. “Kus täpselt tammeallee olema saab, ei ole praegu veel selge, kuid kusagil promenaadi ääres,” ütles kooli direktor Heidi Uustalu.

Kiviõli lapsed korjasid oma tõrud eelmisel aastal ning korjavad ka tänavu sügisel kooli ümbert, kust juba 1970. aastatest alates on koolilõpetajatel traditsiooniks istudada oma lennu tamm. “Nii saavad sellest algatusest osa ka meie kooli vilistlased, kelle istutatud puudelt tõrud tulevad,” ütles Uustalu.

Vähemalt üks tammesalu maakonnas

Esimesel aastal oligi eesmärgiks kaasata mõned koolid, kes on tammeistutuskampaanias omamoodi katsejänesed. Nende tõrude istutamise ja kasvatamise varal uuritakse, kuidas tammetõrudest puude kasvatamisega hakkama saadakse, et siis liita algatusega loodusekspertide oskusi, et tulemus parem oleks. Kokku pannakse praktiline juhend, mis tehakse kättesaadavaks kõikidele koolidele ning teistele huvilistele.

Eesti vabariigi 100. sünnipäeva korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa sõnul valiti tammed seetõttu, et tegemist on Eesti rahvuspuuga, mis elab kuni 300 aastat, ning nii saab sümboolse tähendusega sünnipäevakingist osa mitu põlvkonda inimesi.

Kõige väiksem eesmärk on, et iga maakond saab ettevõtmise tulemusel juurde ühe tammesalu, -pargi või -allee. Pisut suurem eesmärk näeb, et neid tekib üle Eesti sada, ning kõige suurem eesmärk on, et aastal 2018 võiks iga inimene istutada oma tammepuu.

Selleaastane vabariigi 95. sünnipäev on omamoodi algus riigi 100. sünnipäeva pidustustele. Lisaks tammeistutamisaktsioonile on praeguseks alustatatud ka filmiprojekti, mis kulmineerub samuti 2018. aastal. “Eri loomeliidud käivad koos, et arutada, kuidas sünnipäeva võimalikult väärikalt tähistada,” tunnistas Rohumaa, et ettevalmistused on täies hoos ning kuna suure juubeli aastal saab Eestist ka Euroopa Liidu eesistuja, siis oodatakse sünnipäevapidustustele väga palju väliskülalisi.