Torude vahetus põhjustab elanikele probleeme

3. mai 2013 NIINA VOROPAJEVA

Veetorustike vahetuse tellinud Järve Biopuhastus kinnitab, et torude renoveerimine toob küll kaasa ebamugavusi, kuid pärast korvab kõik parem veekvaliteet.

Kohtla-Järve elanikud kurdavad, et veetorude vahetus linnas põhjustab neile pahatihti palju ebamugavusi. Juhtub, et inimesed jäävad pikaks ajaks veeta, pärast veevarustuse taastamist aga tuleb kraanist musta vett. Probleeme tekitab ka ehitusseadmete töö korraldus elumajade läheduses.

Ravi tänava 7. maja elanikud olid veeta kella 23.15,  kuigi vesi lubati tagasi anda kell 17. Seejärel tuli korteriühistu esimehe Jelena Vilinski sõnul kraanist pikalt õhumullidega ja väga musta vett.

“Meile anti teada, et veekatkestus kestab kella 9-17, kuid saime vett alles kell 20,” räägib KÜ Pärna 54 esimees Natalja Guljajeva. “Esiotsa tuli kraanidest roostest vett, kahes korteris vesi vaid nirises. Korteriomanike kaebuse peale saabus Järve Biopuhastuse brigaad, kes asja korda tegi.”

Kohtla-Järve korteriühistute assotsiatsiooni juhatuse liige Jelena Mutonen juhib tähelepanu sellele, et  mõnede majade elanikud saavad veekatkestuse kohta teate või pannakse trepikotta üles asjakohane kuulutus, mõned aga ei saa teadet, kuulutust ega kõnet. Inimesed ei teagi asjast. Nii näiteks polnud Järve linnaosas 17. aprillil kella 9-17 vett, kuid paljusid kortermajasid ei teavitatudki sellest.

Väidetavalt avariiolukorrad

Kohtla-Järve linna üldveevärgi ja kanalisatsiooni kasutusnõuete kohaselt peab Järve Biopuhastus seoses planeeritavate remonditöödega, mis toovad kaasa veekatkestuse või võivad mõjutada veevarustust või vee kvaliteeti, teavitama kliente vähemalt 5 kalendripäeva ette ajalehes Põhjarannik või oma kodulehel www.idavesi.ee.

Järve Biopuhastuse projektijuhi Robert Järveläineni kinnitusel kõike seda ettevõte ka teeb, kuid paraku tuleb tööde käigus ette avariiolukordi, mille kõrvaldamiseks tuleb vesi kohemaid kinni panna. Seetõttu ei saagi tarbijaid alati õigel ajal teavitada.

“Seoses veetorustiku ehitusega ei lähe vee ümberlülitamisel alati kõik plaanipäraselt,” tunnistab ta. “Tuleb ette, et veekatkestus kestab kauem. Nii juhtuski Pärna 54. ja Ravi 7. majas.”

Majade elanikud kardavad, et kui vesi ootamatult kinni keeratakse, võivad katki minna pesumasin, veesoojendi või vanniahi. “Kui veetorustiku terviksüsteemi on rikkunud töid tegev firma, siis millised meetmed on töövõtulepinguga ette nähtud ning milliseid hüvitisi saab temalt nõuda,” tunnevad nad huvi.

Järve Biopuhastuse teatel on hüvitis ette nähtud, kui leiab tõestust, et kahju on tekkinud tõepoolest tehtavate tööde süül.

Peavad torustiku läbi pesema

Kraanist tulevat roostest vett, mille üle inimesed pärast veekatkestusi nurisevad, põhjendab Järve Biopuhastus ehitus- ja remonditööde käigus tekkivate ootamatute olukordadega.

Robert Järveläineni sõnul pestakse veekvaliteedi taastamiseks tööde tegemise ajal väljalülitatud torustikuosa läbi. Juhul kui vesi on ikka roostene, pestakse läbi maja sisseviik ning puhastatakse filtri võrk.

Kui ka see soovitud tulemust ei anna,  peab Järve Biopuhastus tegema majasisese torustiku läbipesu. Selleks kulunud veehulk mõõdetakse. Selle eest klient maksma ei pea.

Pori ja müra

Linlased märgivad, et kaevetööd algasid juba külmal ajal, kui masinad raiusid külmunud maad ja inimesi häiris müra. Sellest võis veel aru saada, sageli ärritas hoopis töökorraldus.

“Kaks nädalat seisis meie akende all katkine traktor, mida siinsamas ka remonditi: midagi valati sisse ja välja, pärast kontrolliti, kas töötab või mitte,” räägib Jelena Vilinski. “Kuni traktorit remonditi, seisis suur auto, millega mehaanik kohale sõitis, töötava mootoriga, mürises ja haises. Ekskavaatori kopaga kopsiti vastu asfalti nii, et kartsime maja fassaadi pärast, mis on niigi pragusid täis.”

Elanikud, kelle majade juures torusid vahetati, kaebavad ka, et kaevetööde ja raskete seadmetega on teed nii segi songitud, et igal pool on pori ega saa majale ligi.  Nad märgivad sedagi, et seal, kus töid tehti 20 külmakraadiga, on nüüd maavajed ja -lihked.

Järve Biopuhastuse vastus kõigile esitatud kaebustele on: kahjuks pole 1,8 meetri sügavusel asuvaid torusid võimalik vahetada masinateta, mis tekitavad müra ja ajutisi ebamugavusi ning võivad ka katki minna. Mis aga puutub taastamistöödesse, siis talvel olid need ajutised, kahjustatud alasid hakatakse korda tegema mais.

Robert Järveläineni sõnul  pole registreeritud fakte, mis kinnitaksid, et masinate töö ja kaasneva vibratsiooni tõttu tekkinuks fassaadile praod. Jelena Mutonen aga väidab, et Torujõe tänava majades tekkisid fassaadi ja korstnatesse praod just pärast kanalisatsioonitorude vahetust. Nüüd on linlastel kavas hakata oma maja enne renoveerimistöid filmima või pildistama, et pärast, kui ilmnevad kahjustused, ei saaks veetorustike paigaldajad öelda, et nende süüd selles pole.