Hundi ja karu tõttu kahju kannatanud said hüvitist

24. aprill 2013 KÜLLI KRIIS

Viis inimest küsisid kokku hüvitist üheksa hundi murtud lamba ja ühe koera eest.

Keskkonnaamet hüvitas meie maakonnas suurkiskjate tekitatud kahju üheksa lamba ja ühe koera murdmise ning 28 mesitaru rüüstamise eest.

Eelmisel aastal suurkiskjate tekitatud kahjude hüvitamist taotles keskkonnaametilt kaheksa Ida-Virumaa elanikku. Viis inimest küsisid hüvitist kokku üheksa hundi murtud lamba ja ühe koera eest ning viis inimest kokku 28 karu rüüstatud mesipuu eest (viie taotleja peale kokku). Hüvitise kogusummana eraldati Ida-Virumaale 8509 eurot.

Keskkonnaameti Viru regiooni jahinduse spetsialist Raivo Sass on varem öelnud, et hüvitist ei taotlenud ükski Illukal tänavu talvel hundi murtud seitsme ega ka Toilas murtud ühe koera omanik, küll aga küsis seda ravikulude katteks see inimene, kelle koer hundi rünnaku üle elas.

“Ida-Virumaal kasvatati PRIA andmetel eelmisel aastal veidi üle kahe tuhande lamba, mis moodustab kõikidest Eestis registrisse kantud lammastest 2,2%. Kogu Eestis hundi murtud lammastest murti Ida-Virumaal 1,2%,” rääkis keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi.

Aasta varem murti meie maakonnas keskkonnaametile teadaolevalt lambaid kolm korda rohkem – 27.  “Seega võib oletada, et Ida-Virumaa kasvatajad on oma lambaid enamasti hästi hoidnud ning suurkiskjatele jagub seal nii looduslikke elupaiku kui saakloomi. See aga ei tähenda, et loomakasvatajad ei peaks ka edaspidi kiskjavastastele ennetusabinõudele – korralikud elektrikarjusega aiad, karjavalvekoerad, vajaduse korral loomade ööseks lauta ajamine, karjuse kasutamine – tähelepanu pöörama,” toonitas Talvi.

Eestis tervikuna hüvitati huntide tekitatud kahju 99 taotlejale summas 71 122 eurot, ilveste kariloomade murdmisi kompenseeriti 8 taotlejale summas 1453 eurot ja karude tekitatud kahju hüvitati 27 mesinikule summas 14 565 eurot.

Kahjustusi oli kõikides maakondades;  2011. aastaga võrreldes oli kahjude suurus oluliselt väiksem.

Kiskjakahjude esinemiskohtade paiknemine ja ulatus väljendab ennekõike suurkiskjatele sobilike elupaikade, nende loodusliku saagi ja kariloomade kättesaadavust. Kahjude suurus peegeldab ka inimasustuse ja -tegevuse muutumist maapiirkondades ning nõrka omanikujärelevalvet. Hunt, karu ja ilves on Eestis jahiulukid. Jahiseaduse järgi korraldatakse ulukikahjustuste ilmnemisel jahipidamist ka väljaspool jahiaega.

Illukal koduõuedes koeri murdnud huntide pärast said sealsed jahimehed hundilaskmise loa pärast ametliku jahihooaja lõppu. Kohe tabati ka nelja-aastane emahunt, mille järel murdmised lakkasid.

“Kuni veel lund oli, käisime ikka iga päev vaatamas, aga ei näinud mingit liikumist ega ühtegi hundijälge,” arvas Kurtna jahisektsiooni esimees Roland Pullerits, et seesama emahunt oligi koertemurdja.