Saksa lambakoer garanteerib peremehele 9500 treeningtundi

19. aprill 2013 TIIA LINNARD

"Koer mõistab inimese keelt palju paremini, kui inimene koera oma," on 1,5aastase saksa lambakoera omanik Elle veendunud.

Kui teie ainus mõte pärast tööpäeva on lõõgastavalt diivanikujuline, lõpetage unistamine saksa lambakoerast ning vaadake ringi väikeste, koeralaadsete toodete seas, kes on valmis teiega laiskust jagama.

Oo jaa! – ka saksa lambakoer ei ütle ära diivanil lösutamisest, kuid see võib lõppeda ühel päeval nii, et teil endal sinna diivanile enam asja polegi, sest “komissar Rex” on kuulutanud ennast majas peremeheks ning näitab hambaid.

Sadu lehekülgi raamatutarkust

Poolteist aastat tagasi saksa lambakoera kutsika võtnud Elle on läbi lugenud kõik eesti keeles kätte saadavad raamatud, kuidas koera kasvatada.

Esmalt tudeeris ta läbi 300 lehekülge National Geographicu teletähe Cesar Millani õpetusi pealkirja all “Koeralausuja”. Seejärel 200 lehekülge Jan Fennelli “Koerakuulajat”. Sinna otsa veel 300 lehekülge Jeffrey Moussaieff Massoni “Koerad ei valeta. Mõtteid koerte tundeelust” ning tunde ja tunde videoklippe Youtube’i vahendusel, kus koerad omandasid kõik tarkused justkui nõiaväel.

Ja milline oli tulemus?

Tagajärjeks oli suur segadus ning Elle sõbrad olid mures, et koer kasvab enne suureks, kui ta perenaine ükskord otsusele jõuab, kuidas siis ikkagi koera kasvatada.

“Kõik need autorid on vaieldamatult väga tugevad spetsialistid, kuid neil on erisugused rõhuasetused,” nendib Elle, tuues näiteks Cesar Millani, kellele on käkitegu saada hakkama ka 40pealise koerakarjaga. “Kusjuures koerad selles karjas pidevalt vahetusid. Ta pidas koerte pansionaati ning seda teenust kasutasid usinalt ka kuulsad rokkstaarid, kel oli vaja minna turneele. Nende koerad olid vastavuses rokkstaari imidžiga, enamasti Ameerika buldogid, kelle välimus oli suurepärane, kuid koolitust polnud nad saanud mitte mingisugust. See, kuidas Cesar Millan paneb rulluisud alla ning viib selle koeraisiksustest koosneva hiigelkarja jalutama, kehtestades ennast seal juhina – no see on muljetavaldav!”

Üks pall või kaks?

Raamatutarkuste juurest tagasi maa peale jõudis Elle tänu teraapiakoera kasvatavale Siim Nemvaltsile. “Ta soovitas mitte ühtegi õpetust võtta puhta kullana,” vahendab Elle, kel on kogemusi ka Eesti koerakoolitajate metoodikatega.

“Üks ütleb, et koera tuleb premeerida maiusega, näiteks kanasabadega. Teine ütleb, et maiustega premeerimine pole õige asi – kasutada tuleb hoopis palli. Kolmas ütleb, et ühe palliga arendab liialt saagiinstinkti – kasutusele tuleb võtta kaks palli. Soomes kuulsin ma teraapiakoerte koolitajatelt tagatipuks, et pall tuleb üldse treeningu ajal kõrvale jätta – see soodustavat agressiivsust. Keda uskuda? Üks ütleb, et koera tuleb nii kiita kui karistada, teine aga, et koera ei tohi üldse karistada. Näiteks kui koer hüppab inimese najale, ei järgne selle karistus. Küll aga tuleb koera kiita, kui ta inimesega kohtudes püsib nelja käpa peal!”

Elle, kes on jätkuvalt arvamusel, et koerad mõistavad inimese keelt tunduvalt paremini kui inimesed koera keelt, on jõudnud siiski arusaamisele, et olenemata metoodikast – kõige tähtsam on, et sa jääksid oma nõudmistele kindlaks. “Sa saad seda, mida kinnitad,” märgib ta. “Inimestega on ju samamoodi. Kui sa õhtul õpitud luuletust hommikul ei korda, on see meelest pühitud.”

Järjepidevuse suurimaks vaenlaseks on aga koeraperemehe enda laiskus, tõdeb Elle.

Kõik oleneb peremehest

Milleks peab olema valmis saksa lambakoera omanik? “Selleks, et sakslasega on vaja tegelda – minimaalselt kaks tundi päevas,” märgib 9aastase saksa lambakoera omanik Nikolai, kes on aidanud ka teistel koeri koolitada.

Saksa lambakoer elab keskmiselt 13 aastat. Korrutage 4745 päeva kahega ja te saate 9490 tundi. Kas olete selleks valmis? Kui ei, jätke saksa lambakoer võtmata, sest vastasel juhul – kui koer kassi kombel päev läbi diivanil magada lõõskab – tuleb teil olla valmis ebameeldivusteks.  “Pehmelt öeldes kasvab sellisest koerast mitte just eriti tark koer,” nendib Kolja.

Ja kui mitte nii pehmelt öelda?

“Ta võib hõivata liidripositsiooni ning muutuda agressiivseks. Koerte reegel on ju väga lihtne – kes on tugevam, sel on õigus – ning nad testivad seda pidevalt.”

Sakslast peetakse juba sünnist saadik targaks koeraks. “Aga see on ju intelligentne koer, ta ei hammusta,” põhjendas kaupluse juurde ootama jäetud võõrast saksa lambakoera kallistanud naine oma mõtlematut käitumist.

Nikolai rõhutab, et selline arvamus on ekslik. “Seda tõugu koertel on, jah, suurepärased eeldused, kuid kõik oleneb ikkagi peremehest.”

Mugav variant mugavatele

Sakslane pole mugava inimese koer. “Saksa lambakoer on kõige suurem töömurdja,” tõdeb Kohtla-Järve kennelklubi juhataja Silvi Kupinskaja, kes peab kasvõi ühe saksa lambakoera välja õpetanud inimest valmis koerakoolitajateks.

Nii nagu sakslasi peetakse sündinud “Komissar Rexideks”, nii peetakse neid ekslikult ka valmis valvekoerteks. Milleks maksta turvafirmale, kui sul on olemas suur, hirmuäratavate kihvadega loom, kelle saab panna uhke maja juurde ketti, lükata talle kord päevas kausi nina alla ja ta sinna aastateks unustadagi?

Nikolai sõnul nõuab koerast valvekoera tegemine spetsiaalset väljaõpet. “Ilma selleta teeb ta ainult palju lärmi, kuid neid, koeri natukenegi tunnevad, see ei heiduta.”

Kas koeral on eeldused saada koduvalvajaks või teraapiakoeraks või jäljeajajaks, oskab kogenud silm ära öelda juba siis, kui kustikal on vanust vaid paar kuud.

“Kõrval!” näitab Nikolai Ellele ette, kuidas õpetada koera endaga sammu pidama. “Tubli!” saab koer kiita ning perenaine uue ülesande: panna koer istuma ning ise minna puu taha peitu.

Ja milles seisneb koera ülesanne?

Mitte minna teda sealt puu tagant otsima, enne kui käsklus “Siia!” pole kõlanud. Nii lihtne see ongi!

Ka Eestis on võimalus anda oma koer koolitaja kätte ning saada ta sealt kuu aja pärast tagasi. Mugav variant mugavate inimeste jaoks, kes vaatamata oma mugavusele siiski komissar Rexi koju ihkavad!

“Kuigi te saate sealt tagasi kuuleka koera, ei tähenda see veel, et ta teid kuulab,” leiab Nikolai. “Ta teab suurepäraselt, mida ta tohib, mida mitte. Kuid mõne aja pärast teeb ka kindlasti katset neid piire laiendada ning kui te ei suuda ennast maksma panna, hõivab ta ise liidri koha.”

Saksa lambakoer pole mugavate inimeste koer veel teiselgi põhjusel. “Seda pori, mida käppadega koju tassitakse, ning seda pidevat karvaajamist!” tõdeb Nikolai, kes esimese asjana pärast kutsika koju toomist loobus vaipadest.

Aga kui see teile sobib – 9500 tundi koeraga tegelemist ning üks kolmandik sinna otsa koristamiseks – siis võtke kindlasti saksa lambakoer!

Ja te ei kahetse.