Avinurme ehitatakse Eesti maheviljakeskus

16. aprill 2013 SIRLE SOMMER-KALDA

Praegu näeb Maetsma külla rajatavat mahekuivatit ainult eskiisilt arvutist. Kaks nädalat tagasi alanud ehitustööd peaksid lõpule jõudma suve keskpaigas, loodab Mai Tooming.

Mahetootjaid koondav ühistu Wiru Vili rajab Avinurme külje alla keskuse, kus üle Eesti kasvatatud mahevili enne laevadele laadimist kuivatatakse ja ladustatakse. Sellega tagatakse mahevilja kvaliteet.

Tulundusühistu Wiru Vili juhatuse liige Mai Tooming kasvatab koos isaga mahevilja 2007. aastast. Ühistu, mis korraldab nii teravilja kui õlikultuuride kokkuostu ja ühismüüki, moodustati Avinurmes kolm aastat tagasi.

“Olime olukorras, kus sa võid vilja kasvatada, aga sul pole seda Eestis kusagile müüa. Siis tekkis mõte, et kui me ise tootjatena natukene organiseerime oma tegevust ja saame laevatäie vilja kokku, saame seda koos eksportida,” ütles Tooming.

Esimene laevatäis mahevilja läks piiri taha 2010. aastal. Tookord oli lastiks kaer ja sihtkohaks Taani.

Kuigi praeguseks on Eestis müüdavad maheviljakogused kasvanud, annab eksport jätkuvalt suurema osa tulust, sest piiri taga saab toodangu eest kõrgemat hinda. Seetõttu on tootjate koostöö endiselt aktuaalne. “Ühistu  koostöövõrgustikus on juba umbes 70 tootjat üle Eesti, kes kasvatavad mahevilja ja koos müüvad seda,” rääkis Tooming.

Vajadus mahekuivati järele

Vilja ühiselt turustades tekkis vajadus vilja enne laevatamist kusagil ladustada. Mõned aastad tagasi olid paljud maheviljakasvatajad hädas sellest lahti saamisega, kuna märja saagi kuivatamiseks polnud sobivat, mahevilja kuivatamiseks mõeldud soojusvahetiga kuivatit ega piisavalt ladustamispinda.

Tooming märkis, et igal tootjal pole mõtet maheviljakuivatit ehitada. “Aga kuna mahevilja puhul sa pead tagama selle, et ei toimuks segunemist tavaviljaga, otsustasime ühistuga rajada sellise keskuse, kus on kuivatid, sorteerid, laopinnad ja labor kvaliteedi määramiseks. Plaanime etapiliselt hakata tegelema ka mahevilja käitlemise ja töötlemisega. Näiteks loome võimaluse õli pressida või vilja jahvatada.”

Projekti kogumaksumus on ligi 4 miljonit eurot, millest poole moodustab PRIA investeeringutoetus. Avinurme külje alla Maetsma külla kerkiva maheviljaterminali esimene etapp loodetakse valmis saada enne viljakoristushooaega 15. juuliks.

Sadamate lähedus

Keskuse kavandamisel kaaluti viit asukohta. Avinurme kasuks rääkis see, et see pole kaugel ei Kunda ega Sillamäe sadamast. “Teiseks ei saa keskus olla kohas, millest puudub ühistu liikmetel ülevaade. Mul on väga hea meel, et keskus tuleb Avinurme, sest see aitab siinkandis mahevaldkonda arendada,” kinnitas Tooming.

Teisest küljest on see ka väga suur vastutus, lisas maheviljakasvataja. Et ostja saaks kindel olla toidu valmistamise tooraine puhtuses, võetakse detailsed eri taimekaitsevahendite jääkide proovid. “Mahevili erineb tavaviljast just selle poolest, et visuaalselt ei ole võimalik vahet teha, ainult proove võttes. Samas on proovid hästi kallid.”

Tooming lootis, et puhas toit kogub populaarsust ka Eestis. Tema arvates võiks hakata riiklikult toetama, et lasteaiad ja koolid tarbiksid toidu valmistamisel mahetoorainet.

“Me ei saa kedagi sundida seda tegema, küll aga saame pakkuda selliseid lahendusi, kuidas lasteaiad ja koolid saaksid mahetoidule praktikas üle minna. Fakt on see, et Avinurmest 30 kilomeetri raadiuses asub üks Eesti suurematest mahesigalatest ja viiendik mahemesilastest; Konju kandis tegutseb Eesti suurim kitsekasvataja. Siitpoolt vaadates need asjad ei ole meist kaugel, aga me ei tea nendest nii palju, kui võiks,” arutles Tooming.