Kaitseliidu roll muutub veelgi olulisemaks

29. märts 2013 URMAS REINSALU, kaitseminister, IRL

Eesti rahvas on maailma mõõtkavas tilluke. On võrdlemisi ebatavaline, et nii väikesel rahval on oma riik, kuid eestlased võivad uhkusega öelda: meil on!

Võime ka öelda, et oma riik on meile kallis. Seda kahetähenduslikult: esiteks on ta meile südamelähedane, teiseks on väikese rahvaarvuga riigi pidamine kulukas.

Riigi funktsioonide tööshoidmine on Eesti elaniku kohta suhteliselt kallim kui suuremate riikide kodanikele. Toon lihtsa näite: ükskõik kui mitu inimest elab ühe tänava kõrval olevates majades, lumekoristus maksab ikka sama palju. Riigiga on sama lugu, sest riigi põhifunktsioonid peavad olema täidetud rahvaarvust sõltumata.

Riigikaitse on iga riigi peamisi ülesandeid. Julgeolekut ei saa jätta juhuse või hea õnne hooleks, sest isegi vanasõna ütleb: looda kõiges jumalale, aga kaamel seo ikka ise kinni. Tuleb loota õnnele, aga olla ka ise hoolas.

Eesti riigikaitset planeeritakse väga hoolsalt. Meie kaitsevõime tugineb kahele sambale: esmasele kaitsevõimele, mis tähendab Eesti enda kaitseväge ja selle võimet sõjalist ohtu neutraliseerida, ning julgeolekupartnerlusele NATOs, mis seob 27 riiki kohustusega käsitleda rünnakut Eesti vastu ründena kogu alliansi vastu.

Piltikult öeldes annab just selline mudel Eestile ühe euro kohta kõige rohkem kaitsevõimet. Palgaarmee, millest alternatiivina vahel juttu tehakse, oleks palju väiksem ning kulukam.

Sõjalise riigikaitsega tegelevad kaitsevägi ning kaitseliit. Kaitsevägi on üles ehitatud reservarmee põhimõttel, mis on pidevas valmisolekus riigi sõjaliseks kaitseks. Vabatahtlikkuse alusel tegutsev kaitseliit oma allorganisatsioonidega toetab samuti Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.

Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon, mille ülesanne on kodanike omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust.

See aasta on kaitseliidule alanud tormiliselt. Esiteks sai valitsuses heakskiidu riigikaitse arengukava, mis teeb kaitseliidust territoriaalkaitse peamise vastutaja. Teiseks võeti riigikogus vastu uus kaitseliidu seadus, mis sätestab kaitseliidu ülesannetena lisaks riigi sõjalisele kaitsmisele ka päästetöödel osalemise ja küberkaitse.

Uus seadus toob kaasa terve hulga praktilisi uuendusi. Näiteks saavad kaitseliitlased võimaluse võtta õppustel osalemiseks kuni kümme päeva tasuta puhkust, millest viie eest on võimalik kaitseliidult küsida hüvitist.

Uue seaduse järgi võib kaitseliit saata tegevliikmeid väljaõppele välisriiki, seejuures kannab kaitseliit sõidu- ja majutuskulud ning maksab ka päevaraha. Samuti katab kaitseliit teenistusülesannete täitmisel vigastada saanud kaitseliidu liikme ravikulu.

Uus seadus hakkab kehtima aprillist, kuid muudatuste rakendamine võtab aega. Kindlasti toovad need endaga kaasa ka ümberkorraldusi organisatsioonis, selle liikmete käitumises ja hoiakutes.

Mul on hea meel, et kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili on astunud muutustele vastu aktiivse hoiakuga, leides, et kaitseliit on tõenäoliselt Eesti riigikaitse kõige suurem heidutus. See hoiak on vajalik olukorras, kus riigikaitse arengukava annab kaitseliidule Eesti riigikaitsesüsteemis senisest veelgi olulisema rolli – tuhanded kaitseliitlased peavad olema juba praegu igas Eesti linnas ja külas võimelised kiirelt reageerima võimalikele sõjalistele ohtudele.

Selleks on vajalik kaitseliidu liikmeskonna kasv. Praegu on kaitseliidus 13 000 liiget, koos naiskodukaitse, kodutütarde ja noorkotkastega teeb see kokku üle kahekümne tuhande. Lähiaastatel on sihiks tuhat uut liiget igal aastal.

Kaitseliidu liikmed on inimesed, kes on valmis vabatahtlikult, relv käes, oma riigi eest võitlema. Sellest suuremat heidutust on raske leida, sest kodaniku isiklik veendumus oma riiki kaitsta on riigi turvalisuse parim garantii. See on ka põhjus, miks kaitseliidust võiks saada Eesti kodanikuühiskonna lipulaev.