Eduka Eesti valem

20. märts 2013 MEELIS MÄLBERG, riigikogu liige, Reformierakond

Teoreetikud väidavad, et ühiskonnas on ettevõtlike inimeste osakaal umbes 5% elanikkonnast. Ettevõtlikeks peetakse neid, kelle puhul võime loota, et nad alustavad ühel hetkel oma äri ning lisaks enda ja oma pere toitmisele võiksid tööd anda ka teistele.

Need on inimesed, kes on nõus võtma riske ja mängu panema oma vara, kes on oma ideid teostades valmis kõvasti pingutama ja tegema tööd öötundidest lisa võttes. Seda kõike lootuses, et millalgi tulevikus teenitakse ka kasumit. Just sellistele inimestele panustades saab tugineda Eesti tuleviku edu.

Mida saaksime teha, et need, kellel on eeldused ettevõtjaks saada, seda ka teeksid?

Meil on palju häid näiteid koolidest, kus õppekavas on majandustunnid ning tegutsevad väga edukad õpilasfirmad ja noored saavad suuri riske võtmata kätt harjutada.

Minu arvates on senine töö ettevõtliku põlvkonna kasvatamisel olnud siiski stiihiline. Väga palju sõltub sellest, kas koolis on entusiast, kes viitsib noorega jännata, või mitte. Väga mõistlik ja tulevikku vaatav oleks alates põhikoolist õppekavasse viia sisse kohustusliku ainena ettevõtlusõpe, mis annaks alusteadmised majanduse ja rahanduse toimimisest. Praktikumides ehk siis õpilasfirmades saaks juba omandatavaid teadmisi ja ideid reaalses elus katsetada, seejuures riske võtmata, mida edaspidi oma firmat asutades pole võimalik vältida.

Säärane õpe suurendab kindlasti võimalust, et ettevõtluspisik levib ja paljudel tekib juba varajases nooruses soov tulevikus luua töökoht iseendale ning hiljem pakkuda tööd ja leiba ka teistele. Loodetavasti suureneb seeläbi ka nende noorte arv, kes ei tee karjääriplaane lootuses maanduda magusale kohale kusagil eelarvelises asutuses, vaid õpivad teadmises ja usus tulevikus ise midagi suurt ära teha, olla ise tööandja. Selleni jõudmiseks tulebki alustada kõige madalamalt, teha endale kõik otsast lõpuni selgeks. Just seetõttu peangi ettevõtlusõpet alates põhikoolist oluliseks.

Olen kindel, et seda huvitavalt lasteni viies ärkaks mõneski uinuv Gates või Zuckerberg. Külalisõpetajateks peaks leidma edukad ettevõtjad ehk praktikud ja külastada tuleks kohalikke firmasid. Selline side aitab lisaks huvitavale elulähedasele õppele teha otsuseid elukutse valikul ja sõlmida sidemeid tulevasteks praktikakohtadeks.

Samal ajal ei tohiks õpet muuta koormavaks teoorialoenguks, sest see võib anda vastupidise tagajärje – noored ära ehmatada. Kogu õpe peaks olema seotud loovuse ning tiimitööga, sest suhtlemine, koostöö ning värskete ideede genereerimine ja teostamine on ärimaailmas asendamatud.

Olen juhtinud kuus aastat Eesti vanimat ettevõtet – Räpina paberivabrikut. Mul on hea meel, et kohaliku kooli õpetaja kutsus mind rohkem kui korra lastele rääkima, miks hakata ettevõtjaks ja millega peab arvestama seda teed valides. See oli mulle eneselegi tänuväärt kogemus ja loodan, et äkki mõneski kuulajas tekkis soov olla iseenda peremees.

Samuti võtsime enda juurde heameelega praktikante ja lasime neil ettevõtte baasil teha uurimistöid. Eks sellega tuli meile natuke lisatööd juurde, aga tihtipeale saime ka otsese kasu, kui tuli eelarvamustest vaba noor, vaatas värske pilguga ringi ning esitas küsimusi, miks üks asi on nii või teisiti ja kas ei võiks teha hoopis kolmandal moel. Noored on loomingulised ja nupukad ning julgevad unistada, neid tasub usaldada.

Kindlasti kõigist ei saa ja ei peagi saama ettevõtjaid. Miks peaks siis need, kellest tulevikus kasvavad tublid palgatöölised, kohustuslikus korras sellistest tundidest osa saama?

Vastus on väga lihtne. Ka need, kelle geenid ei soodusta ettevõtjaks hakkamist, saavad loodetavasti oma eluga tulevikus paremini hakkama, kui koolis selliste teadmiste vundament omandatud. Pere eelarve on ju meil kõigil vaja kokku panna.

Tähtis on aru saada, et pikalt pole võimalik üle oma võimete elada, st peame suutma hoida tulud ja kulud tasakaalus ning ideaalis suutma ka säästa ja kehvemateks päevadeks varusid koguda. Seda on tänapäeva tarbimisühiskonnas tarvis õppida ning harjutada juba varajasest noorusest alates. On vaja arusaama, kuidas majanduses asjad toimivad. Loodetavasti on siis ka palju vähem neid, kes usuvad ratsa rikkaks saamisesse või piiks-piiks-ja-raha-tuleb-reklaami, mis hommikust õhtuni üritab veenda, et kõik vaid nii lihtne ongi.

Kindlasti kasvatab säärane ettevõtlusõpe ühiskonnas rohkem arsaamist, et riigi rahakoti suurus ei sõltu poliitikute lahkusest ning just ettevõtlikud inimesed on need, kellele saab tulevikus tugineda edukas Eesti.