Hea käbiaasta võimaldas hästi teenida

4. märts 2013 KÜLLI KRIIS

Seemneks sobivaid käbisid tuleb korjata raielankidelt või puu otsast - muidugi mitte nii, et selle nimel puu maha võtta.

Heast käbiaastast ja headest kokkuostuhindadest ajendatuna on mõnel pool koguni puid maha võetud, et rahaallikale ligi pääseda. 

Keskkonnainspektsioon menetleb mitut kaebust seoses puude mahavõtmisega, et sealt käbisid kätte saada.

“Kaebusi on nii Lääne- kui Ida-Virumaalt, aga need on nii värsked, et midagi rohkem praegu veel rääkida ei saa,” ütles inspektsiooni Ida regiooni juhataja Andrus Simson. “See on viimase aja probleem, vähemalt pole meile varem selliseid kaebusi laekunud.”

Simsoni sõnul pole käbide korjamine keelatud, kui seda tehakse lõpp- või uuendusraie langil. Kui aga korjates kahjustatakse puud või puistut, on tegemist rikkumisega.

Käbikorjajaid palju liikvel

Ida-Virumaa erametsaomanikke koondava Iisaku metsaühistu juhatuse liige Viktor Lehtse pole seesugusest puude mahavõtmisest kuulnud.

“Käbikorjajaid on meil küll palju käinud. Kaks lanki olid tee ääres, auto peatus seal kõrval, kaks meest hüppasid välja, korjasid käbid kokku ja panid minekut. Maaomanikuga rääkimisest polnud juttugi. Osa sõidab lihtsalt ringi, vaatab, kus tee lahti on lükatud, ja läheb siis langile korjama. Omanikult muidugi luba ei küsi. Kuhu ja kuidas nad need käbid müüvad, ei oska arvata – ametlikuks müügiks peab ju olema keskkonnaameti luba ja metsaomaniku nõusolek.”

Enamik käbikorjajaid käib muidugi nii, nagu peab: helistavad ühistusse, kuulavad plaaniliste lankide kohta maad, soetavad loa, räägivad metsaomanikuga läbi.

Lehtse sõnul on käbisid korjatud ka kasvava metsa küljest, aga puudele pole sellega viga tehtud. “Seda, et kusagil oleks käbide saamiseks puu maha võetud, pole meie liikmetelt küll kuulda olnud. Käbid on tänavu hinnas küll – nii head kuusekäbiaastat pole vist kümme aastat olnud ja seemnevaru oligi otsakorral.”

Hind kerkis kahekordseks

Kahelt Virumaalt varuti sel talvel ligemale kakssada tuhat liitrit käbisid.

“Kui varem ostis käbisid kokku ainult taimlamajanduse osakond, siis nüüd oli seemnevajadus hästi suur ja esimest aastat varuvad käbisid ka metsakasvatajad,” rääkis RMK taimla- ja seemnemajanduse osakonna Iisaku taimla tööjuht Hille Reinsalu.

Tema on käbipuude mahavõtmisest kuulnud – seda olevat tehtud Jõhvi kandis -, aga midagi täpsemat ei tea. “Meil on kindlad käbikorjajad, kellel on keskkonnaameti õiend olemas, ilma selleta me ei tohigi käbisid vastu võtta. Muidugi pole võimalik eristada, kui osa käbisid on kusagilt väljastpoolt lanke korjatud või mõnelt “alltöövõtjalt” saadud.”

Mullu maksis RMK käbiliitri eest 35 senti, tänavu maksab liiter kuusekäbisid 70 senti ja männikäbisid üks euro. Hinda tõsteti ikka sel eesmärgil, et korralik seemnevaru soetada. Varutud koguseid arvestades tasus asi end ära.

“Võtame käbisid vastu kahel päeval nädalas, päevas on toodud isegi kuni neli tuhat liitrit, ühtekokku on seni kogunenud 50 000 liitri ringis. Eelmise aastaga võrreldes on see ikka oluliselt suurem kogus,” rääkis Hille Reinsalu.

Nooremad inimesed, kes jõudsid rohkem lanke läbi käia, võisid tema hinnangul käbikorjamisega nädalas viiesaja euro ringis teenida.

Seeme kodupiirkonda tagasi

Käbide kokkuost algab novembris pärast esimest külma ja kestab tavaliselt märtsi lõpuni, kui käbi lahti hakkab lööma. Tänavu sätitakse juba lõpetama – käbisid on nii palju, et neid pole enam kusagile panna.

Iisakust viiakse käbid Lääne-Virumaale Kullengale, kus asub Eesti ainuke käbikuivati. Seal käbid kuivatatakse, lüditakse neist seemned välja ja pannakse partiide kaupa hoiule. Kevadel kasutavad metskonnad neid uueks külviks, kusjuures ühest piirkonnast varutud seeme läheb just sinna tagasi – et piirkonna geneetilisi omadusi alal hoida.