Ehitustandril õppinud gümnasistid said tasuks sooja koolimaja

14. veebruar 2013 SIRLE SOMMER-KALDA

Sillamäe gümnasistid etendasid külalistele, millise kopsimise saatel tuli viimased viis kuud elada. Aga tasuks on soojustatud maja ja renoveeritud esimene korrus.

Sel õppeaastal avatud maakonna esimene puhas gümnaasium Sillamäel võõrustas esimest korda külalisi alles sel teisipäeval, sest seni oli õppetöö saatjaks ehitusmüra.

“Võimalik, et paljud meie õpilastest lähevad õppima ehitusinseneriks, sest on viie kuu jooksul ehitusega nii palju kokku puutunud,” muheles Sillamäe gümnaasiumi direktor Arno Kaseniit, lisades, et enamik kooliperest oli siiski heatahtlik ja mõistev.

“Eks see ikka õpilasi tugevalt häiris, et peab minema sööklasse õue kaudu ja müra oli kohati päris tugev, aga õnneks mitte pidev. Käisime palju ka majast väljas, näiteks jääaja- ja energiakeskuses. Kui maja peal tehti elektritöid, korraldasime lausa kahepäevase projektiõppe väljaspool kooli,” rääkis Kaseniit.

Tasuks ebamugavuste eest on nüüd endine Astangu koolihoone soojapidavam ja energiasäästlikum. Soojustamine ja katuse osaline uuendamine said teoks rahandusministeeriumi kaudu CO2 kvoodirahaga summas 470 000 eurot. Linna rahakotist renoveeriti ligi 400 000 euro eest sissekäik, fuajee, esimese korruse kommunikatsioonid ja tööruumid.

 Poolel teel

Koolihoone lõplikuks renoveerimiseks taotleb Sillamäe EASilt toetust gümnaasiumivõrgustiku korrastamise programmist, mida rahastatakse Euroopa regionaalarengu fondist. Kui miljoni euro taotlusele tuleb positiivne vastus, saavad värske ilme ka 1976. aastal ehitatud koolihoone ülejäänud kaks korrust. Linn teeb aga korda selle osa koolimajast, kuhu kolib linna raamatukogu.

Sillamäe linnapea Jelena Koršunova ütles, et teisipäeval said külalised näha alles suure projekti esimesest pääsukest. Ta lubas, et kui euroraha ei õnnestu saada, ei jää projekt pooleli. “Sel juhul taotleme toetust Euroopa Liidu järgmisest rahastusperioodist, aga valmis see maja saab, lihtsalt soovitust hoopis aeglasemas tempos.”

Kaseniit märkis, et uue koolina oma teed alles otsitakse. Praegu on gümnaasiumis reaal-, humanitaar- ning loodus- ja keskkonnaõppesuund. Õppetöö toimub eesti ja vene keeles, lisaks õpitakse inglise, saksa ja prantsuse keelt.

Meditsiin ja IT

Direktori sõnul soovitakse reaalsuuna valinutele pakkuda edaspidi süvendatud infotehnoloogiaõpetust, seda koostöös TTÜ Virumaa kolledži ja Narva kutseõppekeskusega. Loodus- ja keskkonnasuunal plaanitakse Tallinna tervishoiukõrgkooli abiga välja arendada meditsiiniharu.

“Koostöös Narva-Jõesuu kooliga võiks arendada turismisuunda, sest esimese vabariigi ajal olid Narva-Jõesuu ja Sillamäe üks turismipiirkond. Need võiksid olla meie trumbid.”

Kaseniit lisas, et kaaluda võiks ka mõne aasia keele õpetamist, aga esialgu üritatakse hakkama saada 60 protsendi ulatuses toimuva eestikeelse õppega. “Eesti keeles õppimine läheb üle kivide ja kändude, aga ikkagi läheb. Esimese aastaga pole me sellist intensiivsust eesti keeles saavutanud, mis võiks olla juba traditsioonidega koolis, kus kogu tund on eesti keeles. Meil on ikkagi läbisegi vene ja eesti keel.”

Koolijuhi kinnitusel on eesmärk anda teadmisi konkreetses aines ja samal ajal võimaldada praktiseerida eesti keelt. Kool omal poolt püüab luua võimalikult palju eestikeelset keskkonda, mis linnas, kus elab neli protsenti eestlasi, peaaegu puudub.

Sillamäe gümnaasiumis õpib praegu 155 peamiselt oma linna noort. Lähema kolme aasta jooksul võib õpilaste arv kasvada 180ni, aga riigi kavandatud 252 õpilasega gümnaasiumi mõõtu Sillamäe välja ei anna. Kaseniidu hinnangul pole reaalne Narvast või Jõhvist õpilasi juurde meelitada, sest seal on oma tugevad koolid.

“Meie võimalik tõmme võib olla Narva-Jõesuu suunalt ja Vaivarast Oruni välja, aga oma prognoosidesse me seda väga optimistlikult ei lülita, sest transpordiühendus pole kõige parem.”