Timo Juursalu jättis maratonivõidu lõpuks koju

12. veebruar 2013 ERIK GAMZEJEV

Timo Juursalule oli võit Alutaguse maratonil selle hooaja põhieesmärk ja selle saavutamise järel tahab ta teha hea sõidu ka Tartu maratonil.

Rekordilised 1119 finišeerijat, nende poolt ohtralt kõlanud kiidusõnu korraldajatele, kes ebasoodsate ilmaolude kiuste suutsid teha hea raja, ning kirsina tordil võit kodukandi mehele Timo Juursalule – sellised olid laupäeval Pannjärvel sõidetud tänavuse Alutaguse maratoni suuremad plussid. 

Alutaguse maratoni peakorraldaja Robert Peets ütles, et rääkis nädal tagasi Timo Juursalule, et tuleks see võidusõit lõpuks ka kohalikul mehel ära võita. Pannjärvelt vaid 5 kilomeetri kaugusel elav 24aastane suusataja tegigi selle peakorraldaja soovi laupäeval teoks.

Suur eesmärk lõpuks käes 

Muuseas, Juursalude perefarmist pärineb ka see siga, millest üks pool loositakse igal aastal maratoni osalejate vahel välja ja teine pool läheb võitjale. Tänavu võis Timo Juursalu väljateenitud võidutrofee ära kinkida.

Mõned aastad tagasi üritas Timo Juursalu pürgida Eesti suusatamise tippu, ent tundes, et tegu on liiga kõrge eesmärgiga, on ta nüüd pühendunud eelkõige tulevaste suusatähtede treenimisele Alutaguse suusaklubis. Selle kõrvalt on ta ka ise vihtunud  trenni teha. “Ta on ikka hirmus kõva tööd siin Pannjärvel teinud,” tõdeb jalgratta- ja suusatreener Peep Kivil, kes on oma silmaga korduvalt näinud, kuidas  Juursalu higi valab.  “Paneb suvel suusarullidel  endale rakmetega suure autokummi taha ja siis veab seda mööda asfalti järel. See-eest on tal nüüd väga võimas paaristõuge.”

“Alutaguse maratoni võit oligi mulle selle aasta eesmärk ning selle nimel olen treeninud. Varem olen viis-kuus korda üritanud võita,” tõdes Juursalu laupäeval pärast sihile jõudmist, lisades, et tahaks nüüd võimalikult hea sõidu teha ka eeloleval pühapäeval toimuval Tartu maratonil.

Rasked hetked tuli ära kannatada

Juursalu edestas finišis teiseks jäänud  Andre Metsa vaid nelja sekundiga. 40 kilomeetri pikkuse võidusõidu otsustavad sündmused leidsid aset viimasel kilomeetril. “Umbes 500 meetrit enne finišit, viimase tõusunuki eel panin endast kõik välja, mis oli sisse jäänud, ning sain niimoodi teistest 20 meetrit ette ja suutsin seda edu lõpuni hoida,” rääkis võitja.

Kogu sõit ei kulgenud aga Juursalul, kes oli valinud endale nullkraadilähedase ilma jaoks määrdeta karestatud suusa, sugugi muretult. “Sõidu keskosas muutus libisemine päris kehvaks. Oli vaja väga kõvasti punnida, et juhtgrupis püsida. Vahepeal juba mõtlesin, et pagan, kodurajal valisin vale suusa – nii kõvasti võttis suusapõhja kinni. Aga kannatasin ära ja lõpuks tasus see ära. Teadsin, et lõpukilomeetritel on sel rajal vaja pidavat suuska,” sõnas Juursalu.

Võitja lisas, et kõva pingutamise kõrval jäi tal sõidu ajal mahti konkurentidega suhtlemiseks. “Ütlesin meestele, et ärge niisama kihutage, vaadake ikka paremale ja vasakule ka. Teised ka kiitsid, et siin on nii ilus loodus,” rääkis ta.

Olümpiapronks pingutab mõõdukalt

Kõige kuulsam suusataja, kes laupäeval Kurtna järvede vahel 40 km raja läbis ja 9. koha pälvis, oli Salt Lake City olümpiamängude pronksmedali võitja Jaak Mae. Kuigi ta on juba kaks aastat tippspordist taandunud, jätkab ta aktiivse harrastajana endiselt suusatamist.

“Alutagusele tulin seepärast, et see oli siiani ainus maraton Eestimaal, mis mul seni sõitmata. Olin kuulnud sellest palju head ja nüüd sain selle kohta ka ise kinnitust. Männimetsaga loodus on väga kihvt. Harrastajatele on see väga hea konti mööda ring. Ise eelistaksin võib-olla natuke rohkem üles-alla kulgevat reljeefi. Aga kokkuvõttes väga hästi ettevalmistatud rada,” ütles Mae, märkides, et naudib pärast tippspordi lõpetamist selliseid suusasõite, kus ei pea nui neljaks rabama. “Kui sõit lahti läheb, pingutan ikka, aga ma ei sõida enam end nii puruks nagu vanasti.”

Palju aastaid Eesti parim naislaskesuusataja olnud Eveli Saue kiitis samuti Pannjärve rada. “Väga paras rada. On siledat, laugemaid tõuse ja ka mõned järsemad. Aga täna oli eriliselt kaunis talveilm. Hea, kui õnnestub teha korralik tulemus, aga ega ma enam üleliia selle nimel pinguta. Hoian end alguses tagasi ja tahan hea enesetundega finišisse jõuda,” sõnas Saue.

Venemaalt head õhkkonda nautimas

Kui vanuseklassis M50 võidutses meestest Jaak Mae, siis naistest kuulus sama au Leningradi oblastist Gatšinast kohale tulnud Svetlana Lavrikovale, kes esindab Narva klubi Firn. Nooruses meistersportlase tasemel nii suusatamist kui sõudmist teinud naine on nüüd haaratud rahvaspordist ja käib talvel peaegu igal nädalavahetusel Eestis maratone sõitmas. “Tuleme spetsiaalselt Eestisse, et nautida nende suurepäraselt korraldatud võistluste head õhkkonda,” sõnas Lavrikova.

Ida-Virumaalt pärit suusatamisguru Tiit Pekk, kes on olnud aastaid ametis nii rahvusvaheliste suusavõistluste korraldajana kui telekommentaatorina, oli Alutaguse maratonil tehniliseks delegaadiks. “Olusid arvestades – kui palju värsket lund on viimase nädalaga juurde tulnud – on korraldajad teinud siin parima, mis võimalik,” sõnas Pekk. “Alutaguse maratoni korraldustöö on Robert Peetsi ja Tarmo Kollo eestvedamisel olnud pidevalt õppiv ja edasiminev. Ikka on kuulda, et inimesed tulevad siia rõõmuga.”

Tiit Peki hinnangul on Alutaguse maraton rahvasportlastel Tartu maratoni peaproovina kindla koha sisse võtnud. “Sõitsin reedel ka ise raja läbi. Ühes kohas nägin hundijälgi, teises kohas kitse omi. Siin on ikka kõige ehtsam Alutaguse loodus ümber,” märkis Pekk.

Robert Peets tõdes, et viimasel nädalal oli korraldajatel juurde sadanud lume tõttu  tööd väga palju. “Õnneks öösel vastu laupäeva juurde ei tulnud. Eessõitjad ja paljud teised vabatahtlikud abilised tegid oma tööd väga tublilt,” sõnas Peets tänulikult.

40 km rajal jõudis finišisse 955 ja 20 km rajal 166 suusatajat. Alutaguse maratoni protokolle, aga ka osalejate hinnanguid saab lugeda Eesti pikamaasuusatamise sarja kodulehelt estoloppet.ee.