Kasutatud auto ostmisel võib kergesti pügada saada

11. veebruar 2013 PEETER LILLEVÄLI

Klapid puru, kolvis auk. Ainuüksi hammasrihma vahetusega venitamine võib kallimaks minna kui kasutatud auto ost.

Eesti automüüjate liidu andmetel peteti eelmisel aastal ostjaid 25 000 auto ostul.

Möödunud aasta lõpul tegi Eesti automüüjaid ühendav AMTEL jõulise avalduse, et autode müügil on pettusi väga palju. Maanteeameti andmetel müüdi Eestis eelmisel aastal pisut rohkem kui 19 000 uut sõiduautot, millest osa läks küll kohe riigist välja, ning esmaregistreeriti 30 213 kasutatud autot. Kokku toimus omaniku vahetus 95 000 korral. Seega ligikaudu pooled omanikku vahetanud autod olid enne Eestis arvel. AMTELi hinnangul on peaaegu iga kolmas kasutatud auto müük seotud mingi pettusega.

“Meie oleme arvesse võtnud ainult konkreetseid pettusele minekuid. See, et inimene pole rahul oma uue auto kütusekuluga, hooldus või kindlustus on kallis, salongis nähtud täisvarustuses auto erineb liiga palju inimese tellitud baasvarustuses autost, on omaette teema, mida meie selle 25 000 pettuse sisse ei arva,” ütles AMTELi tegevjuht Arno Sillat. Meie arvestatud juhtumid on need, kus müüja teadlikult varjab auto kohta negatiivset informatsiooni või on autol juba varem sisse programmeeritud mingi viga ehk ka autot müüv isik on juba korra petta saanud, kuid pole sellest veel teadlik, selgitas Sillat. Samuti ei ole siin arvesse võetud juhtumeid, kui autokauge endine omanik lihtsalt ei tea kõiki oma auto vigu ega oska ostjat valgustada.

Välistada ei saa midagi

Tegemist on hirmuäratavate numbritega ja tundub, et ostjale tõmmatakse igal juhul kott pähe. Aga seda tõenäosust saab hoolika töö tulemusel vähendada. Palju on räägitud auto põhjalikust kontrollist enne ostu margiesinduses ning hoolduse- ja avariiajaloo kontrollimisest andmebaasidest. Kuid ka see ei taga täielikku garantiid pettuste eest. Kõige ettevaatlikum tuleks olla siis, kui järsult on andmete järgi muutunud auto aastane läbisõit, mis paljudele ostjatele on vaat et esmane valiku kriteerium. “Kui ikka alguses sõideti uue autoga 40 000 – 50 000 aastas ja siis järsku läbisõit vähenes mitu korda, peaks mingi kelluke peas helisema hakkama. Aga seda ei maksa ka päris 100% võtta. Võib ju tõesti juhtuda, et kui inimene, kes käis iga päev Jõhvist Narva tööl, sai järsku kodu lähedal uue töökoha, langes auto aastane läbisõit mitu korda. Samuti võis endist omanikku tabada mingi teine elumuutus ja sõitmist jäi vähemaks,” kinnitavad spetsialistid.

Samas aga võib läbisõidu vähenemine mingil perioodil vihjata sellele, et auto tegi omaniku süül avarii ja kuna kindlustuselt ei ole mingit raha loota, siis taastati romu mustalt ja kindlustusfondi andmebaasis ei kajastu. Sel juhul tehakse auto enamasti kuidagimoodi korda ning püütakse müüa täiesti korras auto pähe.

Keegi pole pettuse eest kaitstud

OÜ Mototrading tegeleb autode hoolduse, remondi, keretööde ja värvimisega ning kompetentsust peaks olema. Firmas meistrina tegutsev ning tööde vastuvõtu ja kalkulatsioonidega tegelev Argo Keerme, kes kõigil autoaladel ka ise käe väga tihti mustaks teeb, tunnistab, et temalgi pole kasutatud auto ost alati hästi läinud. “Jah, ma näen paneelide sobivuse ja vaevumärgatavate värvi- ning läikemuutuste järgi palju paremini ära, et selle masinaga on midagi tehtud, kui lihtsurelik. Samuti oskan hinnata tehnilist seisukorda, kuid ikkagi on karul kõhus asju, mida ei näe,” ütles Argo Keerme. Viimati oli autol hammasrihma vahetusel pingutusrullik kinnitatud vale poldiga ja mootor nõudis põhjalikku remonti, meenutas Argo Keerme konkreetset juhust oma praktikast. Kui ostate 10-15 aastat vana auto, siis ei maksa üldse leili minna spidomeetri näidust, see võib vabalt olla võltsitud. Meil on inimestele mulje jäänud, et paarsada tuhat sõitnud auto on juba vana, aga tegelikult pole pool miljonit sõitnud korralikult hooldatud auto, kui kere pole läbi roostetanud, sugugi romu. “Tean üht Balenot, mida meie juures on hooldatud ning mis tehniliselt oli korras, kuid spidomeetril oli üle viiesaja tuhande. Siis võttis roosteuss tagasilla kinnituses oma, kuigi mootori ja alusvankri poolest oleks võinud sõita veel kaua,” rääkis Keerme.

“Olen näinud mulle hooldusesse toodud soodsalt ostetud autot, millel olid esilaternad isegi paremini paigas kui sellel premiummargil tavaliselt, aga salongi õhufiltri vahetamisel tundus olevat ruumi palju ja leidsin ka ühe rippuva juhtme, mille vahel oli takisti. Hoolikamal uurimisel selgus, et auto oli läbi teinud avarii ja väliselt korralikult taastatud, kuid uute turvapatjade asemel oli juhtmete vahele pandud takisti, nii et pardaarvuti pettis ära. Ja poleks ma salongifiltri pärast poolt kapotialust laiali lammutanud, polekski teada saanud,” rääkis autoelektrik Aleksandr. Nii et kui auto on toodud välismaalt, võtke sealsed automüügiportaalid lahti ja vaadake, milline on üldine hinnatase. Kui teile pakutav on oluliselt odavam üldisest hinnatasemest, pole asi tihti õige. “Minu viimane ost oli tõesti Leedust mõni nädal tagasi ning tegemist oli margiga, mille kohta eestlased räägivad palju halba, kuid auto oli seal uuena ostetud ning selle müünud omanik oli äsja sama marki uue auto soetanud. Aga kui inimene ostab taas sama marki masina, siis oli eelmine külajuttudele vaatamata teda hästi teeninud. Muidu oleks ta mõnele teisele autobrändile üle läinud,” ütles Aleksandr.

Hinda müüjat samamoodi kui autot

Eks neil, kes oma elatist teenivad pruugitud autode Eestisse toomisega, ole oma müüginipid. Kirikuõpetaja või pensionäri auto on juba möödunud teema. Praegu püütakse väga tihti oma usaldusväärsust tõsta autoesinduste külje alla pugemisega. “Inimene usaldab esindust, aga alati pole mitte kõik tema platsil müüdavad autod esinduses kontrollitud, vaid on seal komisjonimüügis. See tähendab, et ikkagi müüb eraisik, kuigi esimesel hetkel tundub, et soliidne margiesindus,” ütles Mariine Auto Jõhvi keskuse juhataja Marek Pahhomov.

“Küllalt tihti näeme ka, et keegi tuleb autoga meie hoone juurde ja kukub oma autot pildistama, püüdes kaadrisse võtta autoesinduse sildi. Kui potentsiaalne ostja netis neid pilte näeb, tekib tal kindlam tunne ja lähebki selle õnge. Ükskord nägin koguni sellist juhust, et kohtumine ostjaga lepiti kokku meie parklas ja mööda minnes kuulsin, kuidas müüja väitis ostjale, et töötab meil ning on auto seisukorda hoolega kontrollinud. Samas olen Mariine Auto Jõhvi keskuses töötanud esimesest päevast peale ja tean, et see inimene pole meie majas iial töötanud,” rääkis Marek Pahhomov.

Kui mõni aeg tagasi reklaamisid müüjad, et auto otse Saksamaalt või mõnest muust arenenud ja korrektsuse poolest tuntud Lääne-Euroopa riigist ja seega peaks kuskil vahepeal susserdamist vähem olema, siis nüüd ei või selles enam nii kindel olla, et kuskil romust roos ei ole tehtud. “Kui vanasti nägime sageli rekkaid avarii teinud autodega läänest Leedu poole minemas, kus oli palju odavale välimuse taastamisele orienteerunud spetsialiste, ja sealt läände liikusid tühjad autoveotreilerid, siis nüüd on need tihti säravaid autosid täis. Järelikult viivad ka Saksa autoärikad oma romusid Leetu taastamisele ja pärast toovad tagasi ning müüvad korralike pähe maha,” räägivad rekkajuhid.

Ka Saksamaal on meistrimehi küll. “Olin kunagi huvitatud pruugitud auto soetamisest ning üks autode tooja helistas, et on selline auto siin müügil, kas võtan sulle ära. Sõidab ilusasti. Kuna mul oli võimalik tookordses töökohas kohe selle margi andmebaasi minna, siis vaatasin, et vahendaja kirjeldatud ksenoontulesid autole küll tehases peale ei pandud. Ja pärast selgus, et oligi endine omanik Saksamaal isetegevust teinud. Muidugi pidin mina lisama laternapesurid, nagu seadus nõuab, aga muidu võin praegu öelda, et tegemist on hea autoga, mille ostu ei kahetse,” ütles Moller Auto Viru teenindusjuht Veiko Kaskema.

Odav auto nõuab remonti nagunii

“Kui enda ja tuttavate altminekuid tagantjärele analüüsida, siis pigem tasuks vanema auto puhul karta vigade puudumist kui nende esinemist. Midagi putitada on 10aastasel autol vaja nagunii ja kui enne ostu võtta remondikalkulatsioon, on asi üheselt selge. Pealtnäha korras auto puhul võib remont olla juba tehtud, kuid tihtilugu odavalt või lausa soss-sepa poolt, sest kes ikka müüdavasse autosse raatsib investeerida, ja peagi tuleb remonti korrata või – mis veelgi hullem – laguneb auto pauguga ning siis on kahjud väga suured,” rääkis Argo Keerme.

Kõik, kellel pruugitud auto soetamine kavas, peaks hoolega konkreetse auto ajalugu uurima ning kui seal on mingi asi ebaloogiline, siis muutuge skeptiliseks. Laske auto üle vaadata asjatundjatel ja isegi kui hindate oma autoalaseid teadmisi heaks, võtke sõber kaasa, keda ostuhasart ei pimesta. Tema on objektiivsem kui teie ise. Samuti hinnake, kes autot müüb. Kas see inimene ajab usaldusväärset juttu? Ja peaasi, olge skeptiline igasuguse moosimise puhul, soovitavad spetsialistid. Tegemist on suure väljaminekuga ja tasub olla ettevaatlik. Autosid on maailmas palju, nii et te ei pea tingimata esimest ettejuhtuvat ära ostma. Vaadake laiemalt, kas ikka peab olema seda marki ja sellise varustusega. Kui pessimistid räägivad 25 000 pettusejuhtumist Eestis aastas, siis teisest küljest ligi 50 000 puhul pettust ei olnud.