Laenuvõlast ei päästa ka kodu sundmüük

11. veebruar 2013 SIRLE SOMMER-KALDA

Selle Jõhvi Narva maantee 40 asuva korteri enampakkumine toimub 6. märtsil. Korteri alghind on 4400 eurot, lisandub korteriühistu võlg.

Kuigi kinnisvaraturg tasapisi kosub, on kodulaenuvõlglased jätkuvalt hädas, sest pärast vara sundmüüki tuleb pangale ikkagi tasuda tuhandeid eurosid.

Mullu detsembris langetati Viru maakohtus ühel päeval kaks säärast otsust, kus Swedbank oli hagenud kodulaenuvõlgnikku, kellelt mõisteti panga kasuks üle 10 000 euro. Seda hoolimata asjaolust, et inimene oli laenuga ostetud kodust juba ilma jäänud.

Esimesel juhul oli kostja võtnud 2006. aasta detsembris Kohtla-Järvel asuva korteri ostmiseks ja renoveerimiseks 11 511 eurot laenu. Kuhjunud võlgnevuse tõttu soovis pank kolm aastat hiljem lepingu üles öelda.

2012. aasta kevadel toimus kohtutäituri vahendusel korteriomandi enampakkumine, millest laekus võlgnevuse katteks 1614 eurot. Pärast seda jäi tasumata veel 11 837 eurot, mille kohus panga kasuks koos menetluskuludega välja mõistis.

Teisel juhul kattis vara müügist laekunud summa võlgnevusest veelgi väiksema osa: korteriomandi enampakkumise tulemusena laekus laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks 1405 eurot, kuid tasuda jäi veel 12 366 eurot.

Täiesti tüüpiline

“Pahatihti on tõesti nii, et inimene jääb pärast kodust ilmajäämist edasi võlgu, sest kahjuks on kinnisvarahinnad võrreldes buumiajaga nii palju kukkunud,” kommenteeris Pindi Kinnisvara Jõhvi kontori kutseline maakler Imre Hardõkainen, kes teeb koostööd Tallinna ja Narva kohtutäituritega ning on müünud hulga sundmüüki pandud kinnisvara.

“Kahju on inimestest, et nii on juhtunud, sest sellist hindade langust ei osatud ette näha,” lisas ta.

Hardõkainen ei julgenud ei selleks ega ka järgnevateks aastateks suurt hinnatõusu ennustada. “Arvan, et kui see juhtub, siis suhteliselt järsku, kui muutub pakkumise ja nõudluse suhe ning nõudlus oluliselt kasvab. Neid, kes on praegu hädas, tulevane hinnatõus ei aita,” arvas maakler, viidates pidevalt lisanduvatele intressidele ja inflatsioonile. 

Samas tuleb tema sõnul kasuks majandusolukorra paranemine. “On tulnud ette, et inimesed, kes olid hädas tagasimaksetega, on saanud töökoha ja võlanõue on tagasi võetud.”

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask ütles Põhjarannikule, et arvestades praegust kinnisvaraturgu, on olukorrad, kus inimesed jäävad pärast vara müüki edasi võlglaseks, pigem tüüpilised kui erandlikud.

“Müügikahju suurustes on mingit keskmist öelda keeruline. See sõltub alati sellest, mis piirkonnas oli realiseeritav tagatisvara ja kui palju oli laenu jääk enne lepingu lõppemist. Esimene eelistus on pangal alati jõuda kliendiga müügikahju tasumises kokkuleppele, valdavalt see ka õnnestub. Kui kokkulepet ei õnnestu saavutada või kliendiga kontakt puudub, pöördub pank nõude kättesaamiseks kohtusse,” märkis Siilivask.

Rekordiline sundmüük

Postimees, kes on sundvõõrandamiste statistikat kogunud juba neli aastat, kirjutas, et mullu läks sundmüüki rekordkoguses kinnisvara: kui 2011. aastal oli 833 sundmüüki, siis eelmisel aastal jäi oma kinnisvarast ilma 1300 inimest. Näiteks Narvas võeti eraisikutest võlgnikelt kinnisvara ära 74 korral (2011. aastal 22), Kohtla-Järvel aga 68 korral (2011. aastal 31).

Pangad seletavad seda sellega, et tegemist oli n-ö sundmüükide haripunktiga, kuna müüki läks vara, mille omanike probleemid olid alanud aastaid varem.

“Periood probleemide algusest kuni sundmüügini on üldiselt pikk. Enamasti on need kliendid masu ajal makseraskustesse sattunud ja muud panga pakutud lahendused ei ole aastate jooksul loodetud tulemust toonud. Makseraskustes klientide puhul kasutame sundmüüki viimase võimalusena,” edastas Mart Siilivask Postimehele Swedbanki seisukoha.

Sundmüükide andmebaasis www.varad.ee leiab praegu sadakond Ida-Virumaa kinnisvaraobjekti, mille on pannud enampakkumisele kohtutäiturid või pankrotihaldurid.