Jõhvi koolitüdruk kerkib teibaga üha kõrgemale

7. veebruar 2013 ERIK GAMZEJEV

Nii Erki Nool kui Evelin Ilves tunnustasid eile Reena Kolli, kellest on juba 16aastaselt saanud Eesti rekordiomanik teivashüppes.

Presidendi abikaasa Evelin Ilves, olümpiavõitja Erki Nool ja Jõhvi gümnaasiumi pere tunnustasid eile kooli 10. klassis õppivat Reena Kolli, kelle edutee sai uue tähise teisipäeva õhtul Tartus Eesti naiste teivashüppe siserekordi 4.24 püstitamisega. 

Reena Koll pälvis eelmise aasta lõpus Evelin Ilvese juhitavalt fondilt 1600 euro suuruse noore sportlase preemia. “Erki Nool ütles mulle juba mitu aastat tagasi, et me peame selle preemia andma Reena Kollile, sest ta on seda väärt. Reena viimased teod on seda veendumust vaid kinnitanud,” sõna Ilves eile Jõhvi gümnaasiumi pere ees, viidates Reena Kolli poolt teisipäeval püsitatud Eesti naiste teivashüpperekordile. “Ma soovin, et Reenal jätkuks jaksu maailma tippu jõudmisel!”

Julge tüdruk

Kui Reena Kollil on 16aastaselt isiklik rekord kerkinud juba  kõrgusele 4.24 , siis olümpiavõitja Erki Nool tunnistas, et tema parim teivashüppetulemus selles eas oli kõigest 3,60. Olümpiavõitja hinnangul on Reena Koll üks Eesti peamisi medalilootusi 2020. aasta olümpiamängudel.

Nool, kelle trumpalaks kümnevõistluses oli just nimelt teivashüpe, on Reena Kolli käekäiku jälginud juba mitu aastat. “Esimest korda nägin teda hüppamas 14aastasena ja märkasin kohe, et tal on selle ala jaoks väga head eeldused,” ütles Nool.

“Teivashüppajale on tähtsad ka sportvõimlemise oskused. Vaatamata oma ea kohta suhteliselt pikale kasvule, on Reena hästi osav nii rõngastel kui köiel,” tõi Nool näiteks, tõstes esile ka tema head teibatunnetust. “Ta on küllaltki plahvatuslik ja aktiivse jooksuga ning õnneks ka julge. Teivashüppaja peab seda kindlasti olema. Väga tähtis on juba noorest peast harjuda jäigemate teivaste ja kõrge hoidega. See ongi üks selle ala võtmeküsimusi. Reena ei karda eri teivastega katsetamist,” ütles Nool.

Noole sõnul näeb ta, et neiu võimed lubavad tulevikus hüpata vähemalt 4.80. “Aga selleks, et hüpata praegusest 60 cm kõrgemale, tuleb hakata mõningaid asju tegema hoopis teisiti kui seni,” sõnas Nool, kes tõttas eile Jõhvi gümnaasiumis kohe jagama nõuandeid ja oma tähelepanekuid ka Reena treenerist isale Hanno Kollile. “Vaadates tema rekordhüpet, panin tähele mitmeid tehnilisi nüansse, mida tuleb teha teisiti, et tulevikus kõrgemale jõuda,” sõnas ta.

Tähtis on tulevik

Olümpiavõitja arvates ongi Reena puhul vajalik keskenduda mitte niivõrd sellele, milliseid tulemusi näitab ta praegu, vaid tulevikus täiskasvanuna. “Ma olen täitsa veendunud, et kui ta nüüd hakkab mõningaid tehnilisi elemente põhjalikumalt omandama, siis võib tulemuste arengus toimuda vahepeal seisak. Vahepealseid tagasilööke ei tohi karta. Teivashüpe on komplitseeritud ala. Sellepärast ei tasu hakata paanitsema, kui tulemused pidevalt ülesmäge ei lähe,” märkis Nool.

Hanno Koll ütles, et rekordhüppele Tartus aitas kaasa võistluse hea õhkkond ja mitmete välismaiste konkurentide osalemine. 4.24 on tulemus, millega võib tagada pääsu märtsis Stockholmis toimuvatele täiskasvanute Euroopa sisekergejõustiku meistrivõistlustele. Hanno Kolli sõnul ei ole sinna pääsemine omaette eesmärk. “Kui Reena peaks Eesti meistrivõistlustel 4.30 hüppama, siis tasuks Stockholmi minekut kaaluda.  Aga sellisel võistlusel osalemine eeldab siiski spetsiaalset ettevalmistust, mida me ei ole teinud.”

Reena tänavuse hooaja põhiliseks eesmärgiks on hea esinemine juulis kuni 18aastaste maailmameistrivõistlustel Donetskis. Kui seal õnnestuks hüpata 4.25-4.30, siis tähendaks see suure tõenäosusega suurvõistluse medalit, sest sellise tasemeni küünib Hanno Kolli andmetel Reena kõrval praegu veel vaid üks Venemaa neiu.

Treenerist isa sõnul on Reena tulemused tänavusel talvel paranenenud tänu mitmele asjaolule. Kui varem tegeldi põhiliselt hüppe nii-öelda esimese osa ehk hoojooksu, äratõuke ja rippesse minekuga, siis nüüd on rohkem tähelepanu pööratud järgmistele etappidele, nagu õhus sirutusele, pöördele ja lati ületamisele. “Oleme pikendanud hoojooksu 14 sammule ja proovinud ka varasemast jäigemaid teibaid,” ütles Hanno Koll, kel on hea meel, et Erki Nool Reena arengul silma peal hoiab ning oma nõuandeid ja tähelepanekuid jagab.

Õigustanud on Hanno Kolli sõnul ka perekonna Jõgevalt Jõhvi kolimine eelmisel suvel. “Ida-Virumaal on sügistalvisel perioodil olemas meile praegu piisavad harjutamistingimused. Pannjärvel saame joosta nii pikemaid maid kui lõike, Jõhvis spordihallis teha võimlemisharjutusi ja Ahtme hallis teivast hüpata,” ütles Hanno Koll, keda teeb aga murelikuks, kus hakata harjutama suvel, sest ühtegi korras kergejõustikustaadioni maakonnas pole.