Kuus idavirulast saab presidendilt teenetemärgi

7. veebruar 2013 SIRLE SOMMER-KALDA

Kui 2010. aastal õnnitles Viktor Nikolaid (vasakul) Jõhvi aukodanikuks saamise puhul vallavanem Tauno Võhmar, siis tänavu 23. veebruaril surub mehel kätt president Toomas Hendrik Ilves.

Värskele Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerile Viktor Nikolaile meenutab riiklik autasu elu kõige rõõmsamat aega, mil sai tegutsetud taasiseseisvumise nimel. 

Oma elu esimeseks suuremaks tunnustuseks peab Viktor Nikolai Haapsalu keskkooli lõpetamisel väljateenitud hõbemedalit. Eesti Põlevkivi kuldmärk meenutab aastakümnete pikkust karjääri Ahtme kaevanduses, mis algas mäemeistrina maa all ning päädis tootmisdirektori ametikohaga.

“Tööpunalipu ordenit ma ei saanud, sest ei kuulunud parteisse. Kui parteisse astumisega peale käidi, ütlesin alati, et töötan parteituna sama hästi või isegi paremini kui parteimehena.”

Presidendi teenetemärk seostub Nikolaile elu kõige rõõmsama ajaga, mis jäi 1988ndasse ja sellele järgnenud aastatesse. “See on väga rõõmustav, sest Eesti Vabariigi tagasitulekut sai oodatud ja selle heaks nii mõndagi tehtud. Käisin Tallinnas Rahvarinde üritustel ja vedasin Ahtme kaevanduses Rahvarinde rühma.”

Kui Põhjarannik usutles Nikolaid 2010. aastal, mil ta valiti Jõhvi aukodanikuks, ütles mees: “Jõhvis on väga palju teha, et Eesti siin oleks.” Sestap pole Läänemaa juurtega mees Jõhvile selga keeranud ega end pensionipõlves mujal sisse seadnud. 

“Siin on kogu aeg midagi teha. Juhin korteriühistut ja kuna suvel tahame maja fassaadi soojustada, uurin praegu renoveerimisprojekti. Tore on, et Jõhvis on sellised kohad nagu spordihall ja kontserdimaja. Esimeses käin küll rohkem pealtvaatajana, elades kaasa Hito mängudele. Ka kontserdimajas olen sage külaline – milleks muidu see tehtud ja selle eest seistud sai,” rääkis Nikolai, kes kuulus kultuuritempli ehitamise ajal Jõhvi volikokku.

Esimene kohtumine

President Toomas Hendrik Ilvesega pole Nikolai varem kohtunud. See võimalus avaneb 23. veebruaril Kadriorus, mil teenetemärgid üle antakse. Küll jäi eelmisse suvesse kokkupuude valitsusjuhiga. “Käisime Stenbocki majas ekskursioonil ja Ansip sattus meie giidiks,” muheles ta.

Tööstuse esindajana tänatakse Eestile osutatud teenete eest ka Narva Elektrijaamade tehnikajuhti Vladimir Olissovi.

Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo on ettevõtte blogis kirjeldanud Olissovi teeneid järgmiselt: “Tootmisvõimekuse säilitamiseks paigaldati Eesti elektrijaama vanematele energiaplokkidele väävlipuhastusseadmed.  On märkimisväärne, et kolmele plokile töötasid välja lahenduse meie oma insenerid Narva Elektrijaamade tehnikajuhi Vladimir Olissovi eestvedamisel.”

Pajo sõnul tagasti töö tulemusena Narva Elektrijaamade tootmisvõimekus senisel tasemel vaatamata ligi kolm korda karmimale väävliheitmete piirangule.

Parema elu nimel

Kotkaristi V klassi teenetemärgi pälvinud Mustajõe kordoni vanempiirivalvur Kuldar Merimaa, kes kaitseb igapäevaselt idapiiri, on valvanud Schengeni välispiiri ka Kreekas ja Ungaris.

“Kreekas olin esimest korda 2010. aastal, kui kutsuti erakorraliselt kokku kiirreageerijate rühmad, sest Kreeka-Türgi piirile oli suur illegaalide surve. Eks piirivalvuri töö ole igal pool ühesugune, aga siin pole kohanud nii suurt masside ülevoolu, kus vahetuse ajal tuleb tegelda mitme 20-30 illegaalist koosneva rühmaga.”

Kuigi Eestis lööb praegu laineid uudis Võrumaal ebaseaduslikul piiriületusel tabatud 27 vietnamlasest, kogeb Eestis sellist asja harva, märkis Merimaa, hinnates kõrgelt välismaal töötamise kogemust.

Merimaa on ka aktiivne kaitseliitlane ja liitunud rahvakoguga.  “Kui tahad, et elu paremaks muutub, pead selleks ise midagi tegema.”

Riikliku autasu vääriliseks hinnati tänavu ka Valeriy Baluev ja Petr Prusak, kes on olnud aastakümneid doonoriks. Baluev on loovutanud verd 124 ja Prusak 105 korda.

“Ida-Viru keskhaigla doonorid saavad teenetemärgi juba teist korda. Keskhaigla vereteenistusel on doonorite äramärkimise üle väga hea meel,” kinnitas keskhaigla teabespetsialist Viktoria Sladzevskis.

President Toomas Hendrik Ilves allkirjastas eile otsuse anda Eesti Vabariigi 95. aastapäeva eel Eestile osutatud teenete tunnustamiseks riiklikud autasud 99 inimesele.

Eesti tänab ja tunnustab neid, kes on eri elualadel ilmutanud suurt professionaalsust, leidlikkust, järjekindlust ja mitmel juhul ka vaprust, kirjutas riigipea otsuse eessõnas, lisades: “Nad hoolivad Eestist ja väärtustest, millele meie riik tugineb.”