Suusamäe avapauk tõi Kiviõlisse tuhatkond huvilist FOTOGALERII

5. veebruar 2013 GERLI ROMANOVITŠ

Kiviõli seiklusturismi keskuse esimene päev tõi kokku mitusada suusahuvilist üle Eesti.

Laupäeval suusatajatele avatud Kiviõli seiklusturismi keskuse mägi sai vaid ülivõrdelisi kiitmisi ning inimeste huvi ja ootused ülejäänud mäe puhul kasvasid veelgi. 

“Väga hea,” kiitis lumelauaga mäest alla kihutanud tallinlane Ott esimest sõidukogemust. Algaja lumelaudur koos oma mittealgajast sõbraga olid keskuse mäepiletit lunastamas juba esimestel avamisminutitel ning pool tundi pärast seda, kui 12aastase loomisajalooga keskus oma tõstukid tööle pani, oli mitu ringi juba sõidetud.

Peterburini välja

“Lund võiks rohkem olla. Ja terve keskus valmis, siis oleks väga hea,” tunnistas Ott, et Eesti teised keskused nii lahedad ei ole. Ilmselt just pärast seda, kui kahe mitte päris lõpuni valmis oleva nõlva asemel on sõitjate päralt lumelauapark, half-pipe ja neli laskumisnõlva, millest pikim 700 meetrit.

“Käisin eile, täna hommikul ja lähen hiljem veel,” tunnistas riigikogulane Kaja Kreisman, et Kiviõli mägi on väga hea ja Eestis teist sellesarnast ei ole. Pigem tasuks juba avatudki Kiviõli laskumisnõlvu võrrelda pigem väiksemate Kesk-Soome suusakeskuste, mitte Eesti omadega.

Kreisman, kes on ka üks kohe tuhamäe all oleva hosteli omanik, ütles, et pühapäeva hommikul tulid esimesed mäele tahtjad juba kella kaheksa ajal hommikul, kui mägi veel avatud polnud, läksid linna tagasi ja olid paari tunni pärast jälle kohal. “Hakkasin siis uurima, et kust nad tulid ja miks nad niimoodi sihitult ringi hulguvad. Tuli välja, et Peterburist – tulid hommikul rongiga Kiviõlisse suusatama ja tahtsid õhtul jälle tagasi minna,” ütles Kreisman.

Koos mäe avamisega on ka hostel elu sisse saanud, eriti nädalavahetustel. Kui nädala sees on kohti veel saada, siis nädalavahetusteks on vabu tube pakkuda alles märtsikuuks.

Positiivne emotsioon

Kui palju täpselt inimesi kahe esimese päeva jooksul läbi käis, ei suuda korraldajad öelda. “Meie kassasüsteem näitab meile küll tehingute arvu, kuid mitte seda, mitu piletit ühe tehingu jooksul muretseti,” ütles keskuse tegevjuht Terje Bürkland. Hinnanguliselt käis kahe päeva jooksul mäelt läbi tuhat inimest.

Vastne keskus tähendas ka kõikide süsteemide esmakordset katsetamist. Kõik toimis ning tõrkeid ei olnud.

“Meil oli siiralt hea meel vaadata, kuidas inimesi muudkui kogunes nii piletiostu kui pärast ka tõstukijärjekorda,” tunnistas Bürkland, et nii suur inimeste hulk oli positiivne üllatus. “Kõik, kes sellel nädalavahetusel töötasid, said väga hea emotsiooni – nii palju avatud, sõbralikke ja toredaid inimesi, kes tunnevad rõõmu sellest, mis tehtud, ning naeratavad sulle siiralt ilma teesklusemaskita, on parim tänu ja viide sellele, et tehakse õiget asja,” lisas ta.

Kui esimesel nädalavahetusel oli avatud kaks 400meetrist nõlva osaliselt – umbes 60 meetrit nõlvadest jäi sulailma tõttu lumega katmata -, siis esimeseks ülesandeks ongi kaks nõlva tipuni valmis teha. Kui vähegi külmakraade on, saab see töö paari päeva jooksul tehtud. Pärast seda alustatakse lumelauapargi tegemist, seejärel suunatakse jõud laste- ja lumerõnganõlvale ning siis hakatakse lumega katma kõige pikemat, 700meetrist nõlva. Murdmaaradadele sellel aastal kunstlund ei toodeta ning need jäävad ootama looduslikku lund.