Uljaste järv saab tänavu kalu juurde

4. veebruar 2013 KÜLLI KRIIS

Uljaste järve kalastik on vähehaaval taastunud ja kalastajad seal tühja käega ei jää.

Uljaste järve uurinud maaülikooli teadlased jõudsid järeldusele, et vee hapnikurežiim on hea ja põhjaloomastik piisavalt rikkalik, et sinna tasuks linaskit, haugi ja särge asustada.

Kuni aastani 1993 oli Uljaste järve kalastik liigirohke; peamised püügikalad olid ahven, latikas ja haug. Järve oli asustatud ka Siberi päritolu, planktonist toituvat siiga – peledit – ,kes seal küll kasvas, kuid ei paljunenud. Lisaks kalastajatele liikus järvel palju matkajaid ja puhkajaid. Augustis 1993 hukkus mõne päevaga kogu kalastik; katastroofi põhjuseks peetakse mitme ökoloogilise teguri koosmõju.

Kalarikkus on suurenenud

Mullu suvel lõid Viru Keemia Grupp, Sonda vald ja maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut käed, et rikastada 3-4 aastaga Uljaste järve kaladega sedavõrd, et püüdjatel oleks tõesti huvi sinna püüdma minna.

Hakatuseks tegid limnoloogiakeskuse teadlased järvel välitöid: uurisid hüdrokeemiat, vetikaid, põhjaloomastikku ja järves elutsevaid kalu.  Suvised katsepüügid pidid andma ka vastuse, kuidas kaks aastat varem järve asustatud tuhat kahesuvist linaskit seal kohanenud on.

Teadlased tõdesid, et viimasel kümnendil on järve kalarikkus suurenenud: mudamaimule, ahvenale ja haugile on lisandunud kiisk, kaks aastat tagasi leiti katsepüügiga ka nurgu ja särge ning eelmisel suvel uue liigina kokre.

200 linaskit ja 1000  haugi

Vee temperatuuriolud ja hapnikurežiim hinnati kaladele sobivaks (ummuksissejäämist pole ette tulnud, suvel on ka põhjalähedastes kihtides hapnikku), proovidest leitud vetikaliigid ei ohusta kalu ega inimesi ning põhjaloomastik on kohati lausa üllatavalt rikkalik ning linaskile leidub piisavalt toitu.

Katastroofieelsetest olulistest liikidest puuduvad järvest praegu latikas ja peled. Esimene neist tekitaks linaskile osalise toidukonkurentsi ja viiks mõlema liigi kasvukiiruse alla. Peledile sobiks järv hästi, kuid püüda saaks teda ainult nakkevõrguga (õnge see kala ei võta), mistõttu harrastuspüügi objektina temaga arvestada ei saa.

Uuringutulemustest lähtuvalt lepiti kokku Riina Kalda kalamajandiga Carpio, et kevadel asustatakse Uljastesse 200 linaskit ja hilissuvel tuhat ettekasvatatud haugi. Hiliskevadel on kavas püüda Aru karjäärist ja veel mõnest lähiveekogust kaldanoodaga vähemalt 150-200 kilo särge ning needki kalad Uljastesse asustada.