Mida uut toob uus aasta?

3. jaanuar 2013 

Aastavahetuse paiku on ikka kombeks ennustada seda, mida on oodata algavalt aastalt. Inimloomusele on omane, et tulevikult oodatakse ikka paremat, kui on pakkunud möödunu. Sestap on aastaalguse õnnitlusedki seotud õnne ja heade asjadega.

Ent juba eelmise aasta teisest poolest oleme elanud justkui negatiivse ootusärevuses. Kui maailmalõpust rääkides vähemalt enamik inimesi seda tõsiselt ei võtnud, oli aasta algusest kerkiv elektrienergia hind märksa tõsisem teema, nagu ka kaugkütte hinnatõus.

Polnud aasta lõpus meeldiv uudis seegi, et neljast regionaalkeskusest ei suutnud Jõhvi ainsana oma tõmbekeskuse rolli kanda ning elanike vähenemine on toimunud nii Jõhvis endas kui selle lähiümbruses. Kas see tendents, kus maakonnas on 10 aastaga elanikke 17 protsenti vähemaks jäänud, jätkub või on pidurdatav? Sellele aitab vastust vormida kindlasti nii riigivõimu tegevus kui omavalitsuste osavus, aga ka majanduse areng.

Alanud aasta olulisimaks kohalikuks sündmuseks on kindlasti volikogude valimine. Kuigi ka siin on osades linnades-valdades võim nii ära tsementeeritud, et paljudes kohtades polegi mingit poliitilist konkurentsi enam alles jäänud. Miks on see ohtlik? Aga seepärast, et arvestatava opositsiooni puudumisel kipuvad omavalitsusjuhid valla-linna arendamise asemel keskenduma isikliku heaolu kasvatamisele.

Ent  siiski on siin-seal poliitilise konkurentsi säilimist veel tunda. Selle kinnituseks on mitmed Ida-Virumaal ehitatavad objektid, mille valmimisajaks on plaanitud just alanud aasta.