Riik teenib elektriga üha paremini

18. detsember 2012 

Elektrituru avamisega kaasnev elektrihinna tõus peaks valitsusele igati meeltmööda olema.

Tõsi, riigiasutuste elektriarved kasvavad küll nagu kõigil teistelgi tarbijatel, ent selle jaoks raha leidmine ei tohiks samas erilist peavalu valmistada. Mida rohkem elekter kallineb, seda rohkem käibemaksu riigi kaukasse laekub. Mida rohkem riigile kuuluv ettevõte Eesti Energia kasumit teenida suudab, seda priskemat portsu dividende on riigil võimalik oma eelarvesse võtta. Riik peaks teenima elektri kallinemise pealt rohkemgi, kui see raha välja viib.

Eratarbijatel, väikefirmadel, aga ka omavalitsustel selliseid laekaid, kust lisaraha kasvavate elektrikulude katamiseks ammutada, pole. Selleks tuleb leida raha millegi muu arvelt. Tavakodanik lükkab veel edasi mõne ammu kavandatud ostu, väikefirma töötajate palgatõusu, linnavalitsus jätab lappimata mõned tänavaaugud. Elektriarve tasumist ju edasi ei lükka!

Kuigi valitsuskoalitsioonile meeldib rääkida, kuidas nad muudkui vähendavad maksukoormust, jätavad nad samas arvestamata niiöelda möödapääsmatud väljaminekud, mis küll riigimaksudeks ei kvalifitseeru, kuid sisult on ikkagi sundkulutused. Kui näiteks elekter ja kaugküte kallinevad, siis tähendab see, et nende sundväljaminekute osakaal majapidamiste eelarves tõuseb, kui sissetulekud ei kasva.

Riigivõimu poolt, eriti kui seda esindab ka erakond, kelle valimislubaduseks oli “Kodukulud alla!”, oleks õiglane sel moel teenitud tulust osagi tarbijatele tagastada. Kõige lihtsam moodus selleks oleks elektri ja kaugkütte käibemaksu vähendamine.