Pühade ajal varitseb laenulõks

16. detsember 2012 ANNE SÄGI, Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskus

Detsembris hoogustuvad kiirlaenukampaaniad ahvatlevad jõuluoste ja talvepuhkust laenuraha eest nautima, kuid seejuures ei tohiks unustada, et laen on ikkagi laen ja uuel aastal tuleb hakata kulutusi tagasi maksma.

Laenurahaga jõuluostude finantseerimist kinnitab ka viimase viie aasta krediitkaartide kasutamise statistika: detsembrikuudel tõusis käive poodides  novembriga võrreldes keskmiselt 20%. Kui näiteks möödunud aasta novembris tasuti krediitkaardiga ostude eest Eestis 27,2 miljoni euro ulatuses, siis detsembris oli summa kasvanud 32,8 miljoni euroni. Tehingute arv jäi seejuures suhteliselt stabiilseks, kasvades vaid 8%. Tänavu oktoobrikuu 31,7 miljoni euro suurune krediitkaardikäive annab aga alust eeldada, et detsembri kasv küünib viimase viie aasta rekordtasemele.Hiljutisest teabekeskuse tellimusel läbiviidud uuringust selgus, et iga kaheksas Eesti elanik on ostude sooritamisel krediitkaarti kasutanud. Seejuures on kasutajate hulgas rohkem naisi kui mehi – 60% krediitkaardiga ostjatest on õrnema soo esindajad. Enamik krediidi kasutajatest (37%) teenib kuus üle 1100 euro ja elab pigem linnas kui maal (28%). Eesti Panga viimastel andmetel oli elanikel Eestis kokku 1 789 517 pangakaarti, millest krediitkaardid moodustasid 20%.Krediitkaardi kasutamise kõrval varitseb jõulukingituste ostjaid ka kiirlaenulõks: kui raha on kiirelt ja kohe tarvis, unustatakse sageli ära kõrge krediidikulukuse määr ning intressid. Kuigi krediitkaartide arv on 2008. aasta kõrgtasemega võrreldes märkimisväärselt ehk viiendiku võrra vähenenud, on samal ajal kasvanud kiirlaenude populaarsus, mis ei ole kindlasti mõistlik lahendus jõuluostude tegemisel. Seda enam, et kiirlaenufirmade küsitavad intressid võivad küündida aastas lausa mitmesaja protsendini. Kuigi nii mõnigi ahvatleb esialgu intressivaba perioodiga, võib näiteks odavam 300eurone kodukinosüsteem minna aastase tagasimakseperioodi puhul maksma üle 500 euro.

Jõuluperioodi tasuks pikemalt ette planeerida, vältimaks paanilist ostustressi. Kingituste soetamiseks pole kunagi liiga vara: kui tegemist on hea ja kvaliteetse kaubaga, võib see olla hooajaväliselt vägagi soodsa hinnaga, nii et kingikotti tasub juba varakult täitma hakata. Ka pühade ajal tuleks kinni pidada eesmärkidest ja kindlast eelarvest. Kui on teada, mida pereliikmetele kinkida, saab selle summaga varakult arvestada ning suuremas peres võiks ka kokku leppida, kes kellele kingituse teeb. Lisaks võiks kokku leppida kindla summa, mille väärtuses üksteisele kingitusi tehakse ja mis kõigile võimalustekohane on. Kõige väärtuslikum vara on ju aeg – kui pühendame selle teisele inimesele, oleme teinud kingituse nii talle kui iseendale.

Eelarves aitavad püsida ka kingitused, millel pole rahalist väärtust, kuid mis siiski on hinnalised. Miks mitte kinkida näiteks lubaduse kupong: laps lubab pesta igal pühapäeval nõusid, vanaema hoida lapselast jne. Päris kindlasti tuleks leida aega oma lähedastega koosistumiseks. Üle kogu ilma koguvad populaarsust ka oma kätega tehtud kingid: näiteks koduaia moos või isevalmistatud kompvekid, kootud suka- või kindapaar.