Kultuurilooline lisaleht algas ja lõppes kuulsa spordimehega

7. detsember 2012 

Tuntud kirjandusteadlase Peeter Oleski kultuurilooliste artiklite sari on jõudnud lõpusirgele: kui esimeses numbris said lugejad tuttavaks Narvas sündinud malegeeniuse Paul Keresega, siis sarjale paneb punkti Iisakust pärit pikamaajooksja Enn Sellik.

Severnoje Poberežje Ekstra detsembrinumbris saab lugeda intervjuud Iisakus sündinud Eesti läbi aegade edukama pikamaajooksjaga, kelle püstitatud Eesti rekordid 5000 m ja 10 000 m jooksus püsivad tänini. Praegu elab Sellik Tartus, töötab jooksutreeneri ja taksojuhina.

“Niisiis, selline oli see artiklite sari: Paul Keresest, kes oli narvakas pooljuhuslikult, kuni Enn Sellikuni, kellele Iisaku metsad on lähedasemad kui Tartu asfalt,” kommenteeris Peeter Olesk aastapikkust kultuuriloolist rännakut mööda Virumaad. “Tegelikult olid mu artiklid ainult väikeseks sissejuhatuseks. Tänan kõiki, kes aitasid, kaasa arvatud Euroopa Liit, kelle meelest oli seda vaja.”

Ajalehe Põhjarannik venekeelses tasuta jagatavas väljaandes Severnoje Poberežje Ekstra 12 korda ilmunud erilehes oli veel pikemalt juttu ühest Narva-Jõesuus suvitanud Eesti tuntumast heliloojast Heino Ellerist, Jõhvis elanud kohtunikust ja kirjanikust Eduard Bornhöhest, Narvas sündinud keelemehest Henn Saarist ning teistest Eesti kultuurilukku läinud Virumaaga seotud inimestest.

Projekti eesmärk oli jagada aasta jooksul süstemaatilist infot Eesti ajaloo, kultuuri ja ühiskonnas osalemise võimaluste kohta, et parandada Euroopa kolmandate riikide kodanike informeeritust Eestis toimunud ja toimuvatest sündmustest. Uuringud ja küsitlused on näidanud, et muukeelsed elanikud on üsna vähe informeeritud Eesti kultuurist, olulisematest persoonidest ja ajaloolistest sündmustest. Lisalehega taheti seda lünka vähegi täita.

Lisalehe avaldamiskohaks valitud Severnoje Poberežje Ekstra ilmub ASi PR Põhjarannik välja antuna alates 25. novembrist 2010 16-leheküljelisena 1-2 korda kuus. Trükiarv on 63 500. Sihtrühmaks on Ida-Virumaa linnades elavad venekeelsed lugejad, kelle postkastidesse jõuab ajaleht otsepostitusega.

Projekti “Eesti ajaloo- ja kultuurikalender” toetavad Euroopa kolmandate riikide kodanike integreerimise fond, kultuuriministeerium ning integratsiooni ja migratsiooni sihtasutus Meie Inimesed.