Miks toit kallineb?

30. november 2012 ENE MAADVERE, põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja asetäitja

Pidev hinnatõus ei üllata vist enam ammu kedagi. Käesoleva aasta septembris tõusid tarbijahinnad Eestis eelmise aasta septembriga võrreldes 3,8%, sealjuures kallines toit 4,4%.

Madal ja stabiilne inflatsioonitase tuleks kõigile kasuks. Küsimus on vaid selles, kuidas ja kas üldse on võimalik seda saavutada.

Toiduainete turul on üks tähtsamaid hinnakujundajaid teatavasti teravilja hind. Sellel aastal on ilmastik taas oma negatiivset mõju avaldanud ja oodatav saak teravilja eksportivates riikides on ca 10%  (92 miljonit tonni) madalam kui  eelmisel saagiaastal. 9. oktoobri seisuga oli USAst eksporditava nisu hind 22% kõrgem kui aasta tagasi,  EList (Prantsusmaa, Rouen) eksporditud nisu hinna tõus oli 29%.

Arvestades olemasolevaid varusid, on nõudlus teravilja järele maailmas tervikuna kaetud ja hinnatõus ei tohiks olla märkimisväärne, kuid milliseks see tegelikult kujuneb ning millist mõju avaldab liha- ja piimatoodete hindadele, on raske prognoosida. Igal juhul on hulk objektiivseid põhjusi, nagu näiteks kasvav energiakulu, mis tingivad toiduainete hinna tõusu ka tulevikus.

Hinnatõus ei ole nähtus, mis tarbija õnnelikuks teeb, aga kahjuks tuleb sellega arvestada. Samas on senini vähe analüüsitud sise- ja väliskaubanduse rolli põllumajandustoodete tarneahelas tootjate ja töötlejate konkurentsivõime ja hindade kujunemisel. Jae- ja hulgimüügiketid on Eesti põllumajandustoodete tarneahelas omandanud üha suurema tähtsuse, mõjutades tugevasti nii põllumajandustootjate kui põllumajandussaaduste töötlejate turujõudu.

Tarneahela lülide tasakaalustamatus turujõu osas on ELis üha aktuaalsem probleem, millega üritatakse võidelda mitmetel tasanditel ja mitmesuguste meetmetega. Eestis on kaubanduse kontsentreeritus ja turujõud aasta-aastalt suurenenud ning väidetavalt seab kaubandus tarnijatele mitmeid lisatingimusi, mille kaudu hüvitab oma kulusid. Igal juhul näitab statistika, et jaekaubandusel on sel aastal läinud üsna hästi: kasum oli 2012. aasta I poolaastal 3,2 korda suurem kui aasta tagasi (2011. a I poolaastal), sealjuures põhiliselt toidukaupu müüvates kauplustes kasvas kasum 2 korda.

Riikides, kus kulutused toidule moodustavad üldistes kulutustes väiksema osakaalu, ei mängi hinnatõus tarbijatele erilist rolli. USAs näiteks moodustasid kulutused toidule (ilma alkoholita) 2011. aastal vaid 6,7 % leibkonna kulutustest, Venemaal 31,8%, Eestis 27,7%. Suhteliselt madalad kulutused toidule arenenud riikides on ilmselt ka üheks põhjuseks, miks toitu raisatakse. Väidetavalt visatakse arenenud riikides 40% toidust prügisse ja 30% elanikkonnast on ülekaalulised. Vägisi tekib mulje, et toit on paljudes arenenud riikides liiga odav ning samas on selle kõrval palju riike, kus täisväärtuslik toit pole kaugeltki kõigile inimestele kättesaadav.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et vähem paanikat ning rohkem seiret ja analüüsi, mis tagaksid turu läbipaistvuse.

Kommentaar on ilmunud põllumajandusministeeriumi blogis maablogi.wordpress.ee.