Venemaa kinnisvarahaid võivad Kirde-Eestit vallutama hakata

10. aprill 2011 ILJA SMIRNOV

Kirde-Eestis võib lisaks kaubanduskeskustele oodata venemaalastest ostjate pealetungi ka kinnisvaraturul.

“Ida-Virumaal ei šokeeri venemaalasi ükski hind,” väitis OÜ Domus Kinnisvara Narva kontori spetsialist Marina Batluk, kes esindas oma firmat 1. ja 2. aprillil Peterburis toimunud näitusel “International Property Show 2011″.

140 kilomeetri kaugusel Eesti piirist asuvas hiigellinnas otsitakse uusi variante välismaal kinnisvara omandamiseks. Ühiskonna keskklass ja ärimehed on huvitatud kinnisvarast Montenegros, Bulgaarias, Lätis ja Soomes ega kipu sugugi investeerima Türgisse, välja arvatud seal puhkamine.

“Venelased otsivad juba ammu kinnisvara lähivälismaal, kuid Eesti ei ole nad end seni kuidagi positsioneerinud,” tõdes Domus Kinnisvara Kirde-Eesti büroo juhataja Aivo Peterson, rõhutades, et Peterburi suurnäitusel oli meie riigist märkimisväärselt esindatud ainult nende firma.

Eesti ja Läti eeliseks konkureerivate riikide ees on tema sõnul territoriaalne lähedus ja venekeelse ühiskonna olemasolu. Bulgaaria kinnisvara on omakorda odavam, kuid seal ei ole nii arenenud majanduslik ja sotsiaalne keskkond.

ELi elama asumine ei ole kallis

Domus Kinnisvara Venemaa kinnisvaraturu spetsialist Jelena Trofimova ütles, et Venemaal on Eesti kinnisvara vastu väga suur huvi ning ostjaid huvitab enam-vähem üks ja sama.

“Minult küsitakse, kas meil on rahulik ja kas tänaval käia on ohutu. Samuti tuntakse huvi kommunaalteenuste hindade ja elamisloa saamise võimaluste vastu,” märkis Trofimova.

Umbes 70 protsenti venemaalastest on huvitatud elamute, ülejäänud 30 protsenti ärikinnisvara soetamise võimalustest, sealhulgas investeerimisest elamuarendusse. Aivo Peterson prognoosis, et tulevikus on Domus Kinnisvara Ida-Viru kontori iga viies klient pärit Venemaalt. Praegu on nende osakaal vaid mõni protsent.

“Kogu eelmine aasta käis lõputu korterite näitamine venemaalastele,” kirjeldas Marina Batluk Venemaa kapitali valmisolekut Eestisse voolata.

Suurim kinnisvarakäive Ida-Virumaal on Narvas. Praegu on elamispinna ruutmeetri keskmine hind piirilinna sekundaarsel turul umbes 290 eurot, samas kui Venemaa põhjapoolses pealinnas on see üle seitsme korra kallim (umbes 2080 eurot).

Narva-Jõesuu väike elamispinnaturg hiilgab Narvast märksa kõrgemate hindadega, kuid needki on täiesti taskukohased peterburilastele, kelles on tärganud nostalgia omaaegsete sõitude järele mändide ja liivaluidete vahel.

Formaalseid takistusi ei ole

Eesti seadused keelavad eraisikutel – Vene Föderatsiooni kod

Narva

anikel – maa omandamise piiriäärsete omavalitsuste territooriumil. Tegelikus elus aga võib sellest piirangust mööda minna, registreerides Eestis riiulifirma ja ostes kinnisvara selle nimel. Lisaks ei laiene keeld korteriomandi soetamisele ehk mõttelisele osale maast.

Batluk kinnitas, et autoga piiriületuse probleemid on praeguseks nii või teisiti likvideeritud ega ole meie naabritele enam reaalseks takistuseks.

“Üks suur probleem meil siiski on: puudub väljaarendatud teenindussfäär. Mõttetu on lihtsalt rääkida, et oleme eurooplased ja kuurort on luksusklassist,” märkis Batluk ära Kirde-Eesti peamise puuduse.