Hunt pures Illuka taluõuel koera vaeseomaks

13. november 2012 TIIA LINNARD

Niinepite pere koer Bock on Illuka vallas viiest koerast ainus, kes võitlusest hundiga eluga välja tuli.

Pühapäeva hommikul koera söötma läinud naine leidis oma hoolealuse eest verisena.

Illuka külas elaval Vilma Niinepil on koduõuel kaks tublit majavalvurit, kes oma perenaist igal hommikul rõõmsa sabaliputusega tervitavad.

Kuid pühapäeva hommikul valitses väiksema koera kuudi juures kahtlane vaikus ja perenaise süda aimas halba, seda enam, et öösel oli ta kuulnud koerte haukumist. “Siis ei osanud ma sellest aga midagi arvata, sest ümbruskonnas on teistelgi koerad ja nad teevad nii mõnigi kord öösel üheskoos häält,” märkis Vilma.

Ainus, kes ellu jäi

Koer lebas jõuetult kuudis, pea käppadel, kuid perenaist nähes tuikus välja, olles verekaotusest väga nõrk.  “Ta oli ise verine ja kuut oli verine – nii põrand kui ka sein. Verd oli ka kuudi ees maas,” rääkis Vilma, tundes suurt rõõmu selle ime üle, et koer üldse ellu jäi. “Eks see kuut teda päästiski ja lai tugev nahkrihm ümber kaela, kuid pureda oli ta saanud siiski koledal kombel: kaela ümber lihaskiud narmendavad ning üks külg on vigastatud.”

Perenaine mõtles esimese hooga, et koer on mõne päti käest kaikaga peksa saanud, sest metallivargaid hiilivat seal kandis ühtelugu. “Arst, kes ta kokku õmbles, ütles aga, et see on hundi töö: külje peal olevat hundi hambajäljedki näha.”

Kui pühapäeval nõustus pärast arstilkäiku köögis pliidi kõrval madratsil lamav koer vaid veidi vett jooma, siis eile pistis ta perenaise rõõmuks juba keedetud kanasabasid. “Pojapoeg pani talle puhta sideme kaela ümber – pärast arsti juures käiku tuli haavadest ikka veel verd -, ning eks meil tuleb arsti juurde veelgi minna.”

Perenaine ei mõista, mis häda hunte koeri murdma ajab. “Kole julgeks on teised läinud, hirmu ajab kohe nahka. Koerakuudid on majast ju ainult 10-15 meetri kaugusel, aga näe – ei karda.”

Vilma on hunti ka oma silmaga näinud ning ka see juhtus kodu ligidal: “Vaatasin, et üks võõras koer läheb üle põllu, saba sorus, ja meie koer tema kannul. Selle saba järgi saingi aru, et see ju hoopis hunt, kes oli tulnud meie lambaid ja vasikat himustama. Naabrimees, kes oli hundi tulekut eemalt näinud ja kihutas jalgrattaga kohale, ütles, et ainult tänu koerale meie loomad terveks jäidki.”

Niinepite koduvalvur pole sel sügisel Illuka vallas ainus koer, kes on hundi hambaid tunda saanud.

Küll aga ainus, kes ellu jäi.

Kaks hundilaskmise luba

Vallas teatakse rääkida, et paari kuu jooksul on hundid sealkandis maha murdnud neli koera. Üks nendest oli Edivere külas elava Keslerite pere koer, kellest jäi alles vaid paljas aas keti küljes.

“Kümme meetrit oli näha, kuidas koera oli lohistatud, siis kadus see jälg nagu õhku,” rääkis Mäidu Kesler koera kadumisest kuu aega tagasi. “Aga hunt viskab ju lambagi endale selga ja läheb – sellist pilti on inimesed oma silmaga näinud. Asi tal siis koera samamoodi minema toimetada pole.”

Huntide tõttu jäid Keslerid ilma ka oma eelmisest koerast, kelle leidsid keti otsast tapetuna. “Kubemest oli lõhki tõmmatud – huntide töö. Rihm oli lihtsalt nii tugevasti kinni, et nad ei saanud teda minema lohistada.”

Kuu aja eest jäi oma koerast ilma ka Kuremäe jahtkonna esimees Jaanus Veiram. “Kas ta sattus metsas silmusesse või panid hundid ta nahka, rohkem võimalusi ei ole,” märkis peremees.

Terve Ida-Virumaa peale jagati tänavu vaid kaks hundilaskmise luba ja seda on Veirami sõnul häbematult vähe: “Juba esimese lume ajal nägime nelja hundi jälgi. Jahimeestel tuleb ju kanda kulusid alates maarendist, kui hunte on aga palju, panevad nad metssead nahka ning me ei saa mingit tulu.”

Jaanuaris selgub

Kaks hundiluba on vähe ka Ida-Viru jahimeeste seltsi esimehe Raimu Aia meelest, seda enam, et Illuka valla maadel, kus hundid koertega maiustavad, ei tohi neid üldse küttida. “Kui jahimehed ütlevad, et hunte on palju, siis keskkonnaamet väidab, et neid on hoopis vähe,” nendib ta.

Mis häda hunte koeri murdma ajab, ei mõista temagi: “Loomi ju metsas on – nii metssigu kui ka põtru.”

Keskkonnaameti Viru regiooni jahinduse spetsialist Raivo Sass usub, et koeri kimbutab mõni vana või vigane hunt, kes metsas jahipidamisega enam hästi hakkama ei saa. “Kui nad oleksid karjakesi koeral kallal, ei jääks sellest midagi alles juba kohapeal – nii, nagu Maidlas ükskord juhtus,” märkis ta.

Keskkonnaametniku andmetel on Ida-Virumaal 15 hunti: “Kuid ega nad siis paigal püsti. Täna nähakse neid siin, homme seal ja nii need jutud tulevad, et kõik kohad on hunte täis.”

Sassi sõnul võib juhtuda, et Ida-Virumaa saab hundilaskmise lube juurde. “Kuni jaanuarini kogutakse huntide arvukuse kohta täpsemaid andmeid ja siis selgub, kas lube on vaja juurde anda,” ütles ta.

Novembris alanud hundijaht lõpeb veebruaris.

Eile käis Sass Illuka külas Niinepite koera vaatamas ning veendus ise, et see majavalvur pole saanud pureda külapenide, vaid hundi käest. “Keskkonnaamet kompenseerib sellisel juhul koera ravikulud,” märkis ta.