Sillamäelasi kütteta jäämine enam ei ähvarda

7. november 2012 NIINA VOROPAJEVA

Sillamäel on soojusenergia üks odavamaid Eestis.

Kui kahe aasta eest oli tarbijate võlg Sillamäe SEJ-le kütteperioodi alguseks peaaegu 4 miljonit krooni, siis nüüd on olukord paranenud. Ettevõte on rahul maksete laekumisega nii korteriühistutelt kui MEKE Sillamäe majadelt ja lubab, et lähiajal nad soojuse hinda ei tõsta. 

“Tänaseks pole meil probleeme ei MEKE Sillamäe ega korteriühistutega,” kinnitab Sillamäe soojuselektrijaama juhatuse liige Ago Silde.

2010. aasta sügisel oli ettevõte sunnitud hoiatama võimalikust soojusvarustuse katkestamisest peaaegu kahes kolmandikus Sillamäe majadest, sest elanikud ei olnud eelmiste kütteperioodide eest tasunud.

Võlad kasvasid lumepallina

Enne 2008. aastat enamikule korteriühistuga majadele soojust vahendaval MEKE Sillamäel soojatarnijale võlgu ei olnud, kuigi elanikel oli võlgu küll. 2008. aastal tekkis majanduskriisi tõttu poole miljoni krooni suurune võlg. 2009. aastal oli see kasvanud kahe miljonini ja 2010. aasta sügiseks karmi talve ja elanike majandusraskuste tõttu juba 3,7 miljoni kroonini.

MEKE Sillamäe jurist Inna Dmitrijeva nentis toona, et paljud on jäänud tööta või töötavad alampalgaga, paljudel on laenud ja hüpoteegid ning võlad kasvasid kui lumepall.

Soojavarustuse katkestamisega võlgade pärast ei ähvarda Sillamäe praegu ühtki maja. Võlgnikke on muidugi endiselt, aga soojaettevõttele maksmine tervikuna on muutunud. “Praegu ei ole me elektrijaamale midagi võlgu,” ütleb MEKE Sillamäe juht Galina Burkova.

Võlgnikesse suhtutakse mõistvalt

Burkova sõnul aitasid võlakoormast vabaneda peamiselt kaks asjaolu. Esiteks linnapoolne dotatsioon – linn andis munitsipaalettevõttele MEKE Sillamäe AS küttevõla osaliseks tasumiseks üle 1,96 miljonit krooni.

“See raha läks peamiselt munitsipaaleluruumide, sh tühjalt seisvate korterite võlgnevuste katteks. Tühjad korterid on nüüdseks peaaegu kõik müüdud ja seegi on oluline,” sõnab Burkova. “Teiseks tegime võlgnikega ära suure töö ja see jätkub.”

Ettevõtte jurist Inna Dmitrijeva märgib, et midagi uut Sillamäe võlgnikega tegelemisel välja mõeldud ei ole, lihtsalt kasutatakse erisuguseid lähenemisviise ja suhtutakse inimestesse mõistvalt.

“Kedagi ei saa võlgade eest hukka mõista, sest kõik need võlad on vaesusest,” räägib Dmitrijeva. “Inimesed saavad kas vähe palka või ei suuda üldse tööd leida ja hoiavad kõige pealt kokku. Kui inimene on valiku ees, kas osta lapsele jalanõud ja süüa või maksta soojaarvet, valib ta loomulikult esimese variandi.”

Dmitrijeva sõnul on tähtis iga võlgniku pereprobleeme tunda ja püüda koos leida olukorrast väljapääs. “Mõnele võib paluda linnalt toetust (linn on sotsiaalabi korras toetanud vähekindlustatud peresid ligi 86 000 krooni ulatuses – N.V.), mõnele tuleb koostada graafik koos igakuiste toetuste väljamaksmisega,” selgitab jurist.

Äärmistel juhtudel ehk kuivõlgnik meeldetuletuskirjadele ei reageeri ega soovi väljapääsu otsida, antakse asi inkassofirmale või kohtusse.

Põhjus on ka hinnas

Võlgadest jagu saada aitab ka see, et Sillamäel on soojuse hind üks madalamaid Eestis (odavam on ainult Narvas). Praegu on see 39,50 eurot megavatt-tund. Ega asjata ole siinsed korterid kinnisvaraturul nõutud.

Ago Silde sõnul soojaettevõte lähemal ajal hinda tõsta ei planeeri. Põhjaranniku küsimusele, kuidas see õnnestub, kui mujal soojuse hind pidevalt kasvab ning naaberlinnades Kohtla-Järvel ja Jõhvis tahetakse seda tõsta 54 euroni megavatt-tund, vastas Silde: “Ettevõte ei mõtle üksnes soojuse müügist, vaid ka sellest, kuidas tõsta oma tootmine efektiivsust, mis kokkuvõttes kajastub ka arvetes.”

“Kombineerime pidevalt kütuseid, kasutades seda, mis on hetkel parim,” selgitab Silde. “Praegu kasutame näiteks põlevkiviõli, gaasi, turvast ja puiduhaket. Ei saa öelda, et viimane on turul odav, tuleb lihtsalt iga päev kaubelda,” ütles ta.

Meenutame, et Sillamäe SEJ viimaste aastate suurimaks saavutuseks oli kombineeritud agregaadi käitamine, mis avardas ettevõtte võimalusi märkimisväärselt. Jaama summaarne kasutegur on üle 90% ning üheaegselt toodab jaam nii elektrit kui soojust.