RMK metsaraie pahandab Kauksi külaseltsi

6. november 2012 TEET KORSTEN

Kauksi külaselts kaebab kirjas vallavalitsusele, et rasketehnika on jätnud luidetele roopad, aga RMK ütleb, et kobestatud maa on viljakas pinnas.

Kauksi külaselts pole rahul riigimetsa majandamise keskuse (RMK) tegevusega, sest RMK teeb Iisaku valla Peipsi järve äärsel alal raiet, kasutades rasketehnikat, mis kahjustavat luiteid. RMK sõnul on tegu kommunikatsioonihäirega.

Novembri alguses saatis Kauksi külaselts Iisaku vallavalitsusele pöördumise Kuru külas Peipsi järve rannatsoonis toimuvate raietööde kohta.

Vald sekkuks

“Saame aru, et hooldusraie on vajalik, kuid ei nõustu viisiga, kuidas seda tehakse. Õrnal rannakamaral on kasutatud rasketehnikat, mis on jätnud luitele sügavad roopad ja kahjustanud tugevalt õrna kamarat ning väiksemaid puid (kadakad),” öeldakse kirjas.

Vallavalitsusel palutakse kasutada nende õigust ala kaitsmiseks lähtuvalt looduskaitseseaduse sellekohasest paragrahvist. “Tuginedes Iisaku valla Peipsi järve äärse rannaala üldplaneeringule, teeb selts ettepaneku kehtestada piirang haljasala ja parkmetsa maa piirides,” seisab pöördumises.

Iisaku vallavanem Avo Kiir ütles Põhjarannikule, et kõige näotum on asja juures see, et rannaluidetel ei kasutata sobivat taktikat hooldusraideks ja et RMK, kes peaks looduse eest hoolt kandma, laseb sellisel viisil töid teha. “Vald kaalub, millised on tema võimalused, sest kõnealune maa ja mets on riigi omand. Kui leiame võimaluse, kehtestame seal piirangu,” ütles Kiir.

“Soovime, et praegune olukord leiaks lahenduse. Kohalikud elanikud on ärevil, sest traditsiooniline elukeskkond hävitatakse. Rannamännid on osa kohalikust visiitkaardist. Raide tagajärjel on küla avatud järvelt puhuvatele tuultele. Samuti ei meeldi kohalikele ööpäevaringne töö: masinad mürisevad, koerad hauguvad,” rääkis Piret Talistu külaseltsi juhatusest.

Suhtlushäired

RMK Alutaguse metsaülem Koidu Simson ütleb, et tegu on kommunikatsioonihäirega. “Ma ei jõua käia iga töö puhul igas majas seletamas, mida ja miks me teeme. Kurul tehakse aegjärkset raiet. On fakt, et tehnikast jääb purustatud pinnas. Käesoleval juhul on see isegi hea, sest märtsis langeb viljakale pinnale olemasolevatelt mändidelt seeme, mis hakkab kasvama. Kommunikatsioonihäired tekivad sellest, et ei mõisteta metsa eluringi. Arusaamatuse puhul saab alati mulle helistada ja küsida, mis toimub,” ütles Simson.

Samuti lisas Simson, et teavitas raietest Kurus nii vallavanemat kui külaseltsi mitu kuud enne töid ning raie oli metsas tähistatud varakult.

Mullu samal ajal olid kohalikud mures RMK tehtud lageraide pärast sealsamas. Tollal leiti, et metsauuenduslikud tööd on küll vajalikud, aga neid ei pea nii tormiliselt tegema. Siis päris Kauksi külaselts maavalitsuselt, kas RMK lageraided on ikka kooskõlas maakonna teemaplaneeringuga ja Iisaku valla Peipsi järve äärse rannaala üldplaneeringuga, kus see piirkond on määratletud puhke- ja virgestusalana.

Maavanem Riho Breivel vastas, et kohalikel omavalitsustel soovitati väärtuslike maastike terviklike lahenduste huvides koostada nende hoolduskavad, millega oleks määratud selliste maastike säilitamiseks, taastamiseks ja arendamiseks vajalikud tööd ja meetmed. Kuna aga Iisaku vallavalitsus polnud väärtuslike maastike hoolduskava koostanud, polnud RMK-l kohust elanikke teavitada.