Liiklusmärk ei ole igaühe suva

2. november 2012 

See probleem, et korteriühistud piiravad oma territooriumil liiklust, hakkas Narvas ja Jõhvis tekkima juba aastaid tagasi. Maakonnakeskuses andis sellele ilmingule hoogu juurde asjaolu, et kesklinnas tekkisid tasulised parkimisalad, mistõttu hakkasid võõrad autod majahoove kinni parkima.

Enne, kui asi märkideni jõudis, kasutati sageli autode tõkestamiseks ka kivimürakate ja betoonkamakate teele paigaldamist, mis loomulikult kuidagi seaduslik ei ole.

Ühest küljest on ühistute tegevus mõistetav: aina tihedamaks muutuv autoliiklus ohustab majade hoovides liikuvaid elanikke ja seal mängivaid lapsi ning tekitab korteriomanikele ka parkimisprobleeme.

Teisest küljest tuleb aga iga juhtumi puhul eraldi hinnata, kuivõrd põhjendatud on maja juurde liikluspiirangute seadmine ja kas see ei riku teiste, näiteks naabermaja ühistu liikmete õigusi.

Selleks on olemas oma spetsialistid, kes liikluspiirangud kooskõlastavad ning ka linna liiklusskeemi sisse viivad. Kui ühistud oma suva järgi liiklusmärke saaksid paigaldada, tekiks meil õige pea paras kaos, kus keegi ei suudaks enam hoomata, milliste reeglite järgi liikluskorraldus toimub.

Ei ole ju mõeldav, et inimene maalib sõiduteele ise vöötraja, sest talle tundub nii vajalikum. Või seab üles kiirust piirava märgi, kuna arvab, et olemasolev piirkiirus teda ohustab. Seadus ütleb selgelt, et omavalitsuse territooriumil tegeleb liikluskorraldusega omavalitsus ning sellega tuleb ühistutel ka arvestada.