Narvas jääb streikijaid vähemaks

19. oktoober 2012 ILJA SMIRNOV

 

Narva polikliiniku kirurg Alvina Makarova streigib, kuid võtab töökohal vastu erakorralisi haigeid, lapsi, onkoloogiapatsiente. Arst ei võitle niivõrd enda kui medõdede eest, kes oma raske töö eest saavad näruselt vähe palka.

Üleriigiline arstide ja õdede streik jätkub tähtajatuna, kuid Narva haiglas streikijate arv väheneb. Meedikud ütlevad, et täna vastu võtmata jäetud patsiendid ise terveks ei saa – nad tulevad homme jälle ja see võib muutuda probleemiks.  

“Kannatavad muidugi nii tööandjad, patsiendid kui meedikud ise – streigiolukord ei meeldi kellelegi. Patsientidele äraütlemine, nende uuesti kirja panemine on psühholoogiliselt väga raske. Arstid annavad endale aru, et hiljem tuleb kõik järgi teha – lõpuks tuleb nad kõik vastu võtta. Paljudele teeb see muret,” rääkis Põhjarannikule tervishoiutöötajate kutseliidu Ida-Viru koordineerija ja Narva linnahaigla töötajate usaldusisik Natalja Metelitsa.

Streik kulgeb loiult

Narva haigla polikliinikus ja ambulatooriumis on streikima jäänud vaid 7 arsti: 2 LOR-arsti ja 2 kirurgi, naistearst, endoskoopilise kirurgia arst, radioloog ning 13 medõde ja 2 röntgenitehnikut. Üks enne streikinud arst – uroloog – jäi ise haigeks ja võttis haiguslehe. Peale kõige muu jätsid kirurgia- ja uroloogiaosakondade arstid sel nädalal ära üheksa plaanilist operatsiooni.

“Erakorralisi operatsioone tehakse ikka,” selgitas Metelitsa. “Plaaniliste operatsioonide osakaal on väike, sest tavaliselt kirurgi juurde minekut eriti ei planeerita.”

Metelitsa kinnitab, et ambulatoorne töö ei ole haiglas kõigist raskustest hoolimata kaugeltki halvatud. Kahe kuni kolme kuu pikkuseid järjekordi on vähe: “Enamjaolt tuleb oodata kuni 14 päeva.”

“Streigime ja oleme valmis jätkama,” võttis kokku Natalja Metelitsa. “Eelmisel nädalal peatasime streigi kaheks päevaks ja võimalik, et ka nüüd tuleb peatamine kõne alla, kui see kõik venib kuudepikkuseks.”

“Haiged ei lähe meie juurest kuhugi ja lõpuks langeb see ikkagi meie õlule,” ütles üks kirurg Alvina Makarova. Ta kinnitas, et streik tuli eelmisel nädalal kaheks päevaks katkestada just suure haigete arvu tõttu. “Raske on patsiente kaugematele aegadele edasi tõsta…”

Makarova isiklike tähelepanekute põhjal otsustades patsiendid ei nurise. “Oleme teile toeks, ütlevad patsiendid ja seda on tunda.”

Rohkem raha ja rohkem aega

“Tulen toime. Koormus läheb suureks, aga võtame vastu kõik, kelle vastuvõtt ära jäeti,” kavatseb polikliiniku kirurg streikida võiduka lõpuni. “Mul on suur soov, et mu medõed töötaksid nii nagu vaja ja saaksid tööle vastavat palka. Sest mina teen tööd ja nemad teevad koos minuga sama palju tööd, aga saavad pisku!”

Üks Makarovaga koos töötavaist õdedest, Galina Jevsina, töötab polikliinikus poole kohaga ja saab vaid 270 eurot kuus kätte. Samas ei ole tööpäev sugugi poolik – muret ja kohustusi on terve palga jagu. Sama lugu on tema kolleegil.

“Saame pensionäridest vähem, aga midagi öelda ei tohi. Meile öeldakse, et kui ei taha poole kohaga töötada, laseme ühe teist lahti,” Galina võtab streigist osa, kuid ei puhka: et kabinet on suurema osa ajast tühi, korrastab medõde pabereid, sest tavalistel päevadel ei jätku kõigeks aega.

Töökoormuse valest jaotusest haiglas – kasina palgafondi kokkuhoiu mõttes – kõneleb ka doktor Makarova. Tema sõnul anti enne streiki ühe visiidi jaoks aega 10-15 minutit: “Ei jõudnud süveneda ega rääkida.”

“Streigi ajal…,” – arst jätkab streigi ajal erakorraliste ja raskete haigete vastuvõtmist, “…tundsin, et koormus vähenes. On aega mõelda haigele, tema diagnoosile, kõik see kirja panna. Kohe hakkas kergem tööd teha, huvitavam,” leiab Makarova positiivset ka selles olukorras.