Meie turismikorralduse puudustest

10. oktoober 2012 NIKOLAI PAVLENKO, giid

Kuidas me ka ei pingutaks, ei saa me iial nii pikka rannahooaega nagu on näiteks Hispaanias, Kreekas või Türgis, Egiptusest rääkimata. Ka geograafiliselt oleme Euroopa ja maailma intensiivsematest liikumisteedest eemal, seega ei tasu ka transiiditurismi üle tähtsustada.

Kui aga juhtuks ime ja meile suunduksid korraga kümned tuhanded transiidituristid: kus nad siis ööbiksid, kust süüa saaksid? Olgem siis realistid – kõigist pingutustest hoolimata ei muutu turism iial maakonna majanduse prioriteetseks suunaks. Meil on piisavalt ettevõtjaid, kes võtaks rõõmuga ette hotellide ehitamise, ent kuidas saavutada öömajade täituvus kogu aasta vältel.

Ülaltoodu ei tähenda sugugi üleskutset turismi arendamisest loobuda, pigem vastupidi: sellesse tuleb suhtuda täie tõsiduse ja põhjalikkusega. Turism on äri, äri aga eeldab teatud stabiilsust. Stabiilsusest turismivaldkonnas saab aga rääkida alles siis, kui suudame pakkuda turistidele/klientidele tegevust igal aastaajal ja iga ilmaga.

Kes võib sellisele stabiilsusele praegu loota? Just, ainult mitmesuguseid veeprotseduure pakkuvad asutused. Sauna või basseini puhul pole ilmastikul mingit tähtsust, pigem vastupidi: mida kehvem ilm, seda mõnusam on leiliruumis.

Muidugi võiks ehitada uusi spaasid, näiteks niivõrd põnevas regioonis nagu Peipsi-äärne, kus pole ühtki sarnast asutust. Ainult et siin jääb väheks paljast ettevõtlikkusest, vaja on seostada see valla, linna ja maakonna arengukavadega. Ilma kohaliku omavalitsuse toetuseta oleks sarnasel ettevõtmisel avantürismi maik juures. Muidugi on meil veel suurepärane Jõhvi kontserdimaja ja teised kultuuriasutused, kuid vaevalt muutuvad massiüritused seal kunagi igapäevaseks nähtuseks.

1989. aastal oli mul Nõukogude Liidu ajakirjanike grupiga võimalus külastada Itaalias Genova turismimessi. Seal ootas meid üllatus: messi külalistele korraldati foorum ja konkurss, milles allakirjutanu pälvis poolesaja osavõtja seas siberlaste järel kolmanda koha. Kõnelesin meie Peipsi-äärsest. Itaallased sattusid suisa vaimustusse sellest, et imeline kaunis rand piirneb metsaga, kus on rikkalikult seeni ja marju, kusjuures võimalus otse rannast seenile-marjule minna osutus peamiseks magnetiks.

Me kõik ihkame ehitada midagi Egiptuse püramiidi sarnast, samas me ei märka oma tõelisi rikkusi. Öelge palun: missuguses päikeseküllases Euroopa riigis olete näinud selliseid võimalusi? Meile on seente-marjade korjamine tõesti tavaline asi, aga paljude eurooplaste jaoks tõeline eksootika. Toimuvad ju Euroopas veini- ja kulinaariatuurid, miks meie ei võiks katsetada seene- ja marjatuuridega.

Igasuguste ärihuvide taustal on tagaplaanile jäänud teadmine, et turism koos ekskursioonidega on väga tõhus viis omandada uusi teadmisi, laiendada silmaringi.

Õppereiside korraldamine eeldab, et olemas on kindel metoodika, kuid kes ja mis tasemel sellega tegeleb. Ekskursioon ei ole lihtsalt jalutuskäik, vaid samasugune tund, mis lubab lastel ühe päevaga omandada rohkem teadmisi kui klassiruumis. Ei ole sugugi juhus, et viimasel ajal kasvab õuesõppe populaarsus. Ent ka ekskursioonid tuleb ette valmistada, täpselt samamoodi kui tavalised koolitunnid. Kes tegeleb sellega kohalikul või maakondlikul tasandil?

Üldiselt tuleb kahetsusega tunnistada, et personali – giidide – ettevalmistamisele pööratakse vähe tähelepanu. Vaja oleks vastavate õppeasutuste ja olemasoleva personali atesteerimise läbimõeldud süsteemi. Täiesti õige on nõue, et giid tõestaks teatud ajavahemike järel oma kvalifikatsiooni, demonstreeriks oma loomingulist arengut. Ent kes, kus ja millal atesteerib giide maakonna tasemel? Nimetage palun turismifirma, kes koolitaks giide metoodiliselt.

Praegu muretsevad firmad vaid busside täitmise pärast, küsimus, kes ja kuidas ekskursiooni läbi viib, on vaat et kümnendal kohal. Või veel üks näiliselt pisiasi. Avades internetis veebilehel www.giid.ee Ida-Virumaa lehe, avastate, et valik pole kuigi suur. Tegelikult on pädevaid oma ala entusiaste, pealegi atesteerituid, märksa rohkem. Samas on internet praegu muutunud asendamatuks infohankimise kohaks.

Kokkuvõtteks tuleb öelda, et nüüd, mil turistide voog on raugenud, oleks vaja korraldada maakondlik foorum kõigi huvitatud isikute ja organisatsioonide osavõtul. Ülesanne on seda väärt.