Peipsil kalastavaid lätlasi meelitatakse raha kulutama

20. september 2012 SIRLE SOMMER-KALDA

"Peipsimaa. Maa ja rahvas" koostaja Juhani Püttsepp tutvustas värsket raamatut eilsel Peipsimaa arengufoorumil ja sai tänutäheks sibulavaniku.

Eile Mustvees toimunud Peipsimaa arengufoorumil räägiti muuhulgas sellest, kuidas panna tuhandeid Läti kalamehi rahakotiraudu avama ja Peipsimaa elanikele tulu tooma. 

Läti kalamehi õngitseb Peipsil tuhandeid ja varakevadistel tipp-päevadel võib neid loendada kuni viis tuhat, kinnitas MTÜ Peipsimaa Turism juhataja Kaja Allilender, lisades, et lähiajal avalikustab EAS värsked andmed õngitsevate lõunanaabrite kohta ja tulevikus saab tänu positsioneerimise uuringule isegi päevade kaupa välja võtta, kuidas lätlased Peipsi piirkonnas liiguvad.

Allilenderi hinnangul on ka ilma viimaste loendusandmeteta selge, et Läti harrastuskalureid tuleb meelitada rohkem raha kulutama, sest praegu õnnestub kohalikel elanikel kalandusturismist vähe kasu lõigata. EASi ja LEADERi kaudu Peipsimaa turundamiseks saadud rohkem kui 100 000 eurost projektirahast kulutataksegi ligemale pool lähiriikides, eelkõige Lätis ja Venemaal.

Läti õngitsejateni üritatakse jõuda nii kalandusveebi, kalastusajakirjade kui rahvusliku telekanali saadete kaudu. “Tuleb tampida, et meil on nii palju erinevaid võimalusi alates majutusest ja toitlustusest kuni veo- ja fileerimisteenuseni välja. Veoteenust järvele ja tagasi pakutakse juba päris palju ja näiteks Nina külas saab lasta kala ära fileerida. Tahaks jõuda selleni, et tulevad ka need, kes ei ole seni teadnud, et Peipsil on sellised võimalused olemas, ja võtaksid ka pered kaasa,” rääkis Allilender.

Samuti lubas ta Peipsimaa võimaluste tutvustamiseks võtta ühendust reisikorraldajatega, kes toovad siia kalamehi bussidega.

Ühtne tervik

Kõikidel messidel, välisajakirjanikele korraldatavatel pressireisidel, sel suvel avatud veebilehel www.visitpeipsi.com, turismikaardil ja hiljuti ilmunud Peipsimaa raamatus turundatakse kogu Peipsi regiooni, mis hõlmab Vasknarvast Võõpsuni nelja maakonda ja ligi 30 omavalitsust.

“Järgmisel aastal rõhutame rohkem kohaliku toidu temaatikat, et Peipsimaa söögikohad kasutaksid ja pakuksid rohkem välja kohalikku toitu. Samuti tahame teha Peipsimaa müügileti Tartu Lõunakeskuse taluturule, et Peipsi toit paremini eristuks ja välja paistaks. Seal saaksid kala, kurkide, sibula ja muuga kaubelda ka pisikesed tootjad,” tutvustas Allilender edasisi sihte.

Turismiarenduse ja kohaturunduse konsultatsioonifirma Consumetric OÜ partner Oliver Loode leidis, et toidu tähtsust ei saa alahinnata ja Peipsimaa ei peaks seostuma kohaga, kus võib nälga jääda või halva toiduelamuse saada. Mõned nädalad tagasi koges ta sõpradele kolmepäevast Peipsimaa tuuri korraldades, et piirkonna üks Achilleuse kandu on toitlustus Peipsimaa põhjapoolses osas.

“Kui vaatame Kolkjat ja Alatskivi, siis seal on lood juba päris hästi: on valikut, kvaliteeti ja toitu, mis kehastab ka piirkonna eripära, aga kui tulla Alatskivilt põhja poole, jääb neid võimalusi vähemaks. Kas on kvaliteet madal või pole hinna ja kvaliteedi suhe päris paigas. Selle olukorra parandamine peaks kindlasti olema üks prioriteete,” pani turundusekspert piirkonna arendajatele südamele.

Setudelt malli

Et Peipsimaast saaks Eesti järveturismi edulugu, ei saa sihtkoha arendamine sõltuda ainult väikeettevõtlusest, arvas Loode.

“Siia võiks tulla vähemalt üks tugev aastaringne turismimootor, mis ühelt poolt tooks käivet ja looks töökohti ning samas toimiks usalduse loojana, et Peipsimaa on koht, kuhu tasub investeerida. Praegu selline turismiettevõte puudub,” leidis ta, lisades, et Värska sanatoorium ei kanna seda rolli välja. “Eelduste loomine sedalaadi ettevõtte investeeringuks võiks olla selle piirkonna arendajate ja kindlasti ka avaliku sektori prioriteet.”

Loode sõnul tuleks Peipsimaa turundamisel mõelda ka sellele, et ürituste kalender oleks kirev ja koordineeritud: suvehooajal peaks igal nädalavahetusel toimuma vähemalt üks turismimõjudega üritus ja võimalusel tuleks vältida olukorda, kus ühel nädalavahetusel toimub sibula- ja kalalaat kolmes vallas. “Setumaal, millest võiks eeskuju võtta, on üks lipulaev – Setu kuningriigi päev. Peipsimaal praegu sellist märgilist üritust ei ole,” arvas ta.

Setudelt võiks Loode arvates muuski malli võtta: nagu seto leelo on UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirjas, võiks sealt tulevikus leida ka midagi vanausuliste kultuurist. “See oleks Peipsimaale üks oluline kohaturunduse argument.”